Näituse põhiraskust kannavad kolm suuremõõtmelist maali, mis moodustavad kokku Anna ülikooli lõputöö: kolm aastat tagasi lõpetas ta bakalaureusekraadiga Tartu Ülikooli maaliosakonna. Ühe maali aluseks on Anna poolt aastaid tagasi kodulinnas Põltsamaal nähtud pilt: vana maja, mille ees vana naine rohtu niidab, olles ise köiega maja välisukse külge seotud.
?Kui naist pisut jälgisin, sain aru, et ta on pime: köie oli ta appi võtnud selleks, et ilusti tuppa tagasi jõuda,? ütles Anna.
Tema jaoks jäigi selles mälupildis kõlama mitte vanainimese abituse teema, vaid vanainimese tugev, soe side oma koduga.
Teiselgi suurel figuraalkompositsioonil on vana naine ? sedakorda laua taga kohvi joomas. Paremalt tuppa tulvav valgus loob sideme helgete noorusmälestustega, mis sunnivad naist unustama ümbritseva tegelikkuse, käes olev pilgeni kohvitass kaasa arvatud. Mõni ime siis, et kohv maha voolab.
Kolmas suur maal kujutab mulda ja vana naise muhklikke käsi, mis sümboliseerivad inimese sidet mullaga. Sidet, mis tänapäeval juba üsna hapraks jäänud.
Ka väiksemad ja värskemad maalid kujutavad lihtsaid inimesi ? Ainot ja Viktorit ehk Viitsat ? ning neid ümbritsevaid lihtsaid asju ja loomulikku keskkonda. Kaks lillepilti ei pretendeeri mingile mõistukõnele, küll aga mõned teised. Tomatitega natüürmordile on Anna näiteks teadlikult kokku sättinud eri ajastutest pärinevaid märke, nagu klassikaline vana portselananum, Norma vabriku punasetäpilised kuivainetopsid, Siimusti savikauss ja kassitoidupurk.
?Isegi maal toidetakse kasse juba Kitekat?iga. Ja kui lehmi, sigu ja kanu enam ei peeta ning ?naturaalmajandusest? midagi üle jäämas pole, ega siis olegi midagi imestada,? ütles Anna.
Irooniaga ja ilma
Sellest, et lehmi enam ei peeta ja piimapukid on oma esialgse tähenduse kaotanud, kõneleb teinegi pilt ? ?Kokakoolapukk?. Anna meelest võiks piimapukke tänapäeval nimelt käsitleda kui kasutamata reklaamipindu, kus võiks seista näiteks suur kokakoolapudel. Kes ei taibanud, neile olgu öeldud, et pilt on irooniline.
?Kahemehesaag? võiks sedasama olla, aga tegelikult ei ole. Pildil saevad nimelt puid üldsegi mitte kaks meest, vaid naine ja mees. Ning saag on naise käes, mees hoiab ainult puid kinni. Anna jaoks kõneleb see pilt eesti meeste n-ö kvaliteetse eluea lühidusest: kui mõnel mehel õnnestubki vanaks elada, jääb ta tavaliselt omaealistele naistele tegususelt alla.
Pealkiri ?Lihtsad lood? turgatas Annale pähe siis, kui ta näitusepilte koos, komplektina vaatas. Nimi pandud, pidi ta endalt aga küsima: mida tähendab üldse sõna ?lithne??
?Mõeldes jõudsin järeldusele, et lihtsad asjad on need, mis täidavad hästi oma otstarvet, ning lihtsad inimesed need, kes tunnetavad hästi oma ülesannet ning täidavad seda nurisemata ja ülearuseid küsimusi esitamata,? ütles Anna.
?Portree puhul ei saa sellest suuremat tunnustust ollagi,? ütles Anna. ?Sellest on ju vähe, kui sa kujutad inimese teatud anatoomilisi omadusi. Portreesse peab sisse tulema ka maalija suhe sellesse inimesse.?
Toidavad vastastikkuPõltsamaa kunstikooli õpetaja on Anna, nagu ta ütleb, sajandi algusest ehk siis aastast 2001. Tema meelest peab õpetaja end ka ise kunstnikuna kogu aeg vormis hoidma. Õpetamine ja ise maalimine ?toidavad? Anna meelest teineteist vastastikku: maalimine annab impulsse uute õppeülesannete väljamõtlemiseks ja õpetamine uute taieste loomiseks.
Maalimise jaoks jääb Annal nüüd, mil kahe ja poole aastane tütretirts Saale lasteaias käima hakkas, jälle pisut aega.
?Aega on tegelikult alati ? kui seda õigete asjade jaoks võtta,? ütles Anna.
Hiljuti võttis Anna aega näiteks kahe suure seinamaali loomiseks ja tundis neist mõlemast rahuldust. Üks, vikerkaart ja tukkuvaid pilvi kujutav maal kaunistab nüüd Põltsamaa Mari lasteaia üht magamistuba, teine ühe eramu lastetuba. Lisaks sellele teeb Anna Põltsamaa Jordani koguduses muusikatööd ja on tänavu kevadest Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi liige.
Küsimusele, kas ta ise on maalijana keerulise kaudu lihtsani juba jõudnud, vastas Anna, et päriselt veel mitte.
?Lihtsaid asju ongi tegelikult keeruline maalida,? ütles Anna. ?Näiteks kui anda õpilastele joonistamiseks ette lihtne kera, siis nad algul kilkavad rõõmsalt, et oi kui lihtne, aga kui joonistama hakkavad, siis on hädas. Keerulisse kompositsiooni on lihtne oma oskamatust ära peita, aga katsu sa lihtsasse! Samas lihtsad asjad just mõjuvadki ? isegi siis, kui sa ei saa aru, miks.?
Üks Anna näitusepiltidest kujutab näiteks pooleliolevat sokipaari. Lihtne asi, aga kui hakata mõtlema südamesoojusele, mille kuduja kingitavasse sokipaari sisse koob, siis on kompositsioon vägagi mõjuv.
Anna Mägi maalitud lihtsaid lugusid saab kultuurikeskuse galeriis vaadata 30. novembrini.
RIINA MÄGI
