Liblikapüüdjale kaks laureaaditiitlit

Möödunud reedel ja laupäeval Jõgeva Gümnaasiumis toimunud luulepäevadel Tuulelapsed tõlgendasid viisteist õpilastruppi eesti vanemat luulet. Zhürii ehk Nõukoja välja antud kuuest laureaaditiitlist tuli kaks Jõgevamaale: need võitsid Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja 3. b ja 7. b klassi trupp.

Betti Alverile pühendatud luulepäevadel Tuulelapsed löövad kaasa teatavasti 1.-9. klasside õpilased. Viieteistkümne lavastuse ühe õhtu jooksul äravaatamine oli selles vanuses noortele, aga ilmselt ka juhendajatele ja Nõukoja liikmetele omaette katsumus, ehkki lavastuste maksimumpikkuseks oli kehtestatud 15 minutit. Ent igavaks ei saanud omapärast luuleteatrimaratoni ometi pidada.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupi Kreputlased vaimuka lavastuse käigus sai publik näiteks teada, kuidas kõlab Lydia Koidula ärkamisaegne tekst tänapäeva räppari, koristaja, turvamehe või poliitiku suus, Kolga Keskkooli trupp Kohal-Olijad näitas suurepärast oskust nn üle-saali-teatrit teha, Aravete Keskkooli noored tõestasid, et tänapäeva IT-võimalusi saab ka luuleteatri juures edukalt ära kasutada, Viimsi Kooli trupp demonstreeris oskust meisterlikke kujundeid luua ja ajalehtede abil musitseerida jne.

Indikaator kaasas

Jõgevamaa oli seekord Tuulelastel esindatud koguni viie trupiga, kolm neist olid Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja omad. Liblikapüüdja 3. b ja 7. b klassi trupp pääsesid ka kuue laureaadi hulka. Mõlema puhul tõsteti esile suurt ühtsust ja koostöövõimet ning oskust püsida rollis ka siis, kui endal parasjagu teksti anda ei tule.

“Vahva oli vaadata, kuidas ühe lapse kõneldes teiste laste suud tükati vaikselt kaasa liikusid,” ütles lastekirjanik Leelo Tungal Liblikapüüdja 3. b klassi trupi lavastusest “Metsarahva laulikud” kõneldes. “See oli laste poolt lastele tehtud lavastus. Laps tahab, et kogu aeg midagi toimuks ning et toimuvale ka väike hinnang antaks: et mis on hea ja mis halb. See kõik oli “Metsarahva laulikutes” olemas.”

“Mul oli viieaastase poja Risto näol hea indikaator kaasas,” lisas teine Nõukoja liige, Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud Rain Mikser. “Tema nautis seda lavastust täiega.”

Liblikapüüdja 7. b klassi trupi kohta ütles kolmas Nõukoja liige, Vanemuise teatri noorsootöö juht Mall Türk, et see oli nagu homogeenne mass, millest skulptor suurepärase kuju võib vormida. Ent samas polnud see isetu mass, vaid koosnes teadlikult tegutsevatest ja “omas elemendis” noortest inimestest. Siinkirjutaja hinnangul suutsid Liblikapüüdja “seitsmendikud” Jakob Tamme luuletusel “Hundi loomine” põhinevas lavastuses “Üks ennemuistne jutt” elavaks mängida lausa hamletliku dilemma, kas jääda ellu ise või jätta ellu oma looming.

Maailma päästmine

<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal”>Tubli etteaste eest said kiita ka Liblikapüüdja noorim, 1. b klassi õpilastest koosnev trupp ning Lustivere Põhikooli lapsed ja Torma Kooli draamaring OFF. Lustivere lapsed jäid publikule eriti eredalt meelde musitseerimisega: kolm käsikelladel esitatud lugu olid tõesti hästi ja keskendunult mängitud. Torma OFFi lavastus tõi aga enamasti helge lapsepõlvevaate kõrvale (tänavune teema oli “Lapsepõlve lemmiklood”!) ka teistsuguse.

“Torma lavastus panigi mõtlema selle üle, kuipalju on meie luuleklassikas õnneliku, kuipalju muserdatud lapsepõlve kujutamist,” ütles samuti Nõukotta kuulunud Rahvusringhäälingu raadioteatri juhataja Toomas Lõhmuste. “Tänapäeva lapse silmadega tagasi esivanemate lapsepõlve vaatamine pakkus hingeminevaid hetki ja oli väga tänuväärne.”

Tänuväärne ettevõtmine on mõistagi ka luulepäevade korraldamine ise.

“Me ei tea, mis saab tänapäeva lastest, kes peaaegu et sünnist saati suurema osa ajast kuvari taga veedavad,” ütles Toomas Lõhmuste. “See muudab olulisel määral nende mentaalsust, muudab nende mõtlemise ikooniliseks. Nii et luulepäevade korraldamine on, kui veidi liialdada, nagu maailma päästmine. See annab paljudele lastele põhjust lugeda ja luuletekstidesse süveneda.”

“Kõik juhendajad on teinud luulepäevadeks valmistudes imelist tööd!” lisas Mall Türk, kellele tema koduteater oli andnu volitused autasustada mõningaid truppe ja näitlejaid Vanemuise eripreemiatega, mida jätkus ka jõgevamaalastele. Liblikapüüdja 7. b klassi trupp sai imetabase etenduse eest teatripiletid etendusele “Tabamata ime”, Lustivere Põhikooli kellade ansambel ilusa musitseerimise eest pääsmed etendusele “Aja lugu muusikas” ja Marili Aru Torma OFFist ilusa lavahetke eest kaks piletit etendusele “Ninasarvik Otto”.

Luulepäevade Tuulelapsed 2012 laureaadid:

  • Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja 3. b klassi trupp (juhendajad Lianne Saage-Vahur ja Linda Tross) “Metsapere laulikud”

  • Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kreputlased (juhendaja Rita Ilves) “Hetked Eesti lauluga”

  • Kolga Kohal-Olijad (juhendaja Terje Varul) “Suveöös”

  • Orissaare Gümnaasiumi Mo-teater (juhendaja Mare Noot) “Insomnia”

  • Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja 7. b klassi trupp (juhendaja Lianne Saage-Vahur) “Üks ennemuistne jutt”

  • Viimsi Kooli Eksperiment (juhendaja Külli Täht) “Ühe armastuse lugu”

Parim juhendaja — Mare Noot (Orissaare Gümnaasiumi Mo-teater)

Eripreemiad Jõgevamaa truppidele:

·         harmooniale häälestamise preemia — Lustivere Põhikool (juhendaja Malle Tuur)

·         üksmeele preemia — Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja 3. b trupp (Lianne Saage-Vahur ja Linda Tross)

·         kogupere preemia — Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja 1. a trupp (Lianne Saage-Vahur ja Tiiu Õunap)

·         leidliku kujundi preemia — Torma kooli draamaring OFF (Ülle Säälik)

·         mõjususe preemia — Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja 7. b trupp (juhendaja Lianne Saage-Vahur)

·         meeldejääva rollisoorituse preemia: Marleen Tamm, Georg Sakrits, Alex Guske, Kristjan Pint ja Sten Taim Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdjast ning Janely Linno ja Marili Aru Torma OFFist

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus