Lennart Meri ei pidanud pingsalt suurte riikide riigipeade poole piiluma, et neilt ?nitti võtta. Ta oskas ja julges olla president omal moel. Ta julges olla stambi- ja krambivaba ning rikkuda reegleid, ilma et keegi kahelnud oleks, et ta reegleid tegelikult tunneb ja austab. Tänu säravale, erudeeritud, karismaatilisele ja keeli valdavale presidendile oli värskelt taasiseseisvunud Eesti muu maailma silmis kohe riigina veenev. Keeleoskuse taseme üheks indikaatoriks on, muuseas, oskus selles keeles nalja teha ja nalja mõista. Meri viskas nalja väga mitmes keeles. Ja väga head nalja.
Jooseptootsilik tuluke silmanurgas, võis Meri teha ettearvamatuid asju: tõmmata risti president Bushi gloobusele, rabada Soome MTV3 operaatori õlalt enda kätte kaamera, sirutada käsi ihukaitsja relva järele ja vedada talle vastu tulnud ajakirjanikud lennujaama peldikusse. Tänu sellele on temast liikvel niisama palju legende kui Kalevipojast. Ja värvikaid ütlemisi tsiteeritakse veel kaua.
Ent president Lennart Meri oli ka see ainus Eesti riigi institutsioon, kes oli keset 1994. aasta tormist septembriööd võimeline vastu võtma telefonisõnumi parvlaeva Estonia hukkumisest. Ning jäämata ootama, millal ärkavad vastavaid protseduurireegleid tundvad ametnikud, asus ta tõelise riigipeana kohe tegutsema. Just temal oli õigus öelda, et riik peab toimima 24 tundi ööpäevas.
Joosep Tootsi kodupaigas Palamusel oli Lennart Meri sage külaline ? soojade suhete tõttu omaaegse maavanema ja Riigikogu liikme Meelis Paaveli perega. Kui presidendipaar 1998. aastal Palamuse pargis jaanituld süütamas käis, oli ilm parasjagu vihmane ning vettinud lõkkematerjal ei tahtnud tuld võtta.
“Kas Pravdat ei ole kellelgi?” küsis Lennart Meri üle õla. Rahvas pahvatas naerma ja riigipea saabumisest pisut krampis kodanikest said jälle tavalised palamuslased.
Oma presidendipõlve viimase Jõgevamaa-visiidigi tegi Meri Palamusele: ta andis 2. juunil 2001 sealsel laululaval represseeritutele üle Murtud Rukkilille märgid. Juhtumisi ilmus just sel päeval maakonnalehe Vooremaa 8000. number, mis oli kujundatud n-ö retrostiilis. Otsustasime koos kolleeg Ardi Kivimetsaga paarile lehenumbrile presidendi autogrammi võtta. Peale autogrammi küsisin presidendilt, kas tal on ettekujutus, kellest võiks saada tema ametijärglane. “On küll,” vastas ta. Järgnes vaikus. “Kellest siis?” küsisin lõpuks. “Ega te ometigi arva, et ma seda teile ütlen!” tuli eht lennartmerilik vastus. Allakirjutanu reaktsiooni võib näha ühel selle lehekülje piltidest…
Lennart Meri on teinud kõigi järgmiste Eesti Vabariigi presidentide elu raskemaks sellega, et kõik nad peavad kannatama välja võrdluse tema, eelkäijaga, ning see võrdlus ei pruugi tulla neile kasuks. Samas on Lennart Meri teinud järgmiste presidentide töö lihtsamaks: tänu temale on neil olemas eeskuju, kuidas jätta Eesti-sugusest väikeriigist ainuüksi oma isikuga mulje kui huvitavast, kultuursest ja edumeelsest maast.
RIINA MÄGI