Lenini portreest lennukipommini

 

Jõgeval Tallinna maantee äärsel platsil, mida kohalik rahvas KEKi hoovina teab, peeti möödunud laupäeval kollektsionääride päeva ja vanavaralaata. Kui mõni ettevõtmine vajab pikemat sissetöötamisaega, siis Jõgeva vanavaralaat osutus juba esimesel korral rahvarohkeks ja kordaläinuks.

 

 

Müüjaid kogunes MTÜ Pommiauk korraldatud vanavaralaadale ligemale viiskümmend, ostjaid ja muidu uudistajaid käis päeva jooksul laadaplatsilt läbi 1500. Pakuti seda, millel esteetiline, emotsionaalne, nostalgiline või koguni iroonilis-nostalgiline väärtus, seda, mida sobib kollektsioneerida, aga ka seda, mille võib tarbeesemena käiku lasta.

Oleks tahtmist olnud, oleks laadalt võinud näiteks soetada Moskva olümpiamängude ja Tallinna olümpia-purjeregati maskotid Miša ja Vigri, täiesti pruukimata peenvillase Nõukogude Liidu lipu, tööeesrindlase vimpli, Lenini portree, raamatupidajate ja poemüüjate kunagise asendamatu abilise arvelaua (neid oli valida isegi mitmes suuruses), nõuka-aegse kobaka juuksurifööni, fotoaparaadi Zenit, vanaaegse nuku ja nukuvankri, lintmaki Sputnik või hoopis piraka lennukipommi.

Laadal kaubeldi ka vanade raamatutega. Õige suure valiku trükistega oli väljas Jõgeva linnaraamatukogu. Kevadel andsid nad nimelt teada, et võtavad inimestelt vastu kodus seisma jäänud raamatuid. Neid toodi kokku päris palju ja raamatukogutöötajad müüsid neid nii maikuisel Jõgeva kevadlaadal kui ka nüüdsel vanavaralaadal. Raamatumüügist kogunev raha läheb käiku uue raamatu – see kõneleb Jõgeva linnaraamatukogu saja-aastasest ajaloost – trükkimiseks.

“Vähehaaval neid raamatuid ikka ostetakse ja vähehaaval tuleb ka raamatutrükkimise raha niimoodi juurde,” ütles Jõgeva linnaraamatukogu töötaja Tea Lall.    

Terve furgoonitäie kaubaga oli laadale saabunud Kanepi mees Ain Raja, kes tegutseb MTÜs Liiwimaa Antiik.

“Muul ajal peame me netipoodi, aga kui kusagil vanavaralaata peetakse, siis oleme ikka füüsiliselt kohal. Homme tuleb minna näiteks Tartumaale Mellistesse,” ütles Ain Raja.

Jala koju ei pea minema

Küsimusele, kuidas kaup läinud on, vastas Raja, et alati võiks paremini minna, aga suisa jala koju minema ka ei pea. See lause tähendas, et vähemasti bensiiniraha oli mehel juba tagasi teenitud.

“Igal laadal käib erinev ostjate kontingent ja vastavalt sellele on igal laadal inimeste soovid ka erinevad,” ütles Raja.  

Ta tunnistas, et kollektsionääri verd tema soontes ei voola ja tema jaoks on vanakraamiga kauplemine eelkõige äri: ühtedelt ostad, teistele müüd ja tore on, kui oskad leida igale asjale omaniku ja igale ostjale meelepärase asja. Kollektsionääre oli laadal nii müüjate kui ka ostjate hulgas aga omajagu. Umbes kolmkümmend kollektsionääri kadus vahepeal laadaplatsilt lähedal asuvasse Route House 39 õppeklassi, kus pidas loengu Ida-Eesti Pommigrupi juht Jakob Juhanson. Tema jagatud õpetussõnad kuluvad kollektsionääridele marjaks ära, sest nii mõnelgi neist on tulnud ja tuleb ka tulevikus kokku puutuda ohtlike esemetega.

“Kuumaks” kohaks kujunes ka ajalooklubi Pommiauk poolt Route House 39 tööhoonesse rajatud eramuuseum: külastajate vool ei lakanud seal hetkekski.

“Ega me uskunudki, et vanavaralaadale kohe esimesel korral nii palju müüjaid ja külastajaid tuleb,” ütles MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomin. “Aga me nägime ürituse tutvustamisega ka päris palju vaeva. Käisime juba pool aastat mujal toimuvatel vanavaralaatadel ja jagasime seal oma laada kohta infot. Andsime sündmuse toimumisest teada ka teemakohastes netifoorumites ja meedia vahendusel.”

Lahked naabrid

Et nii müüjad kui ka ostjad end laadal hästi tunneksid, tuli korraldajail muidugi kõvasti vaeva näha. Laadaplatsiks valitud KEKi hoovi tagumine sopp koristati sinna kogunenud prahist, siluti ja täideti siit-sealt killustikuga (selle töö juures tuli appi OÜ Moreen). Laada ajaks paigaldati platsile välikäimlad ja veeti elektrijuhtmed.

“Oleme tänulikud oma naabritele KEKi hoovis, kes olid lahkesti nõus oma territooriumi laadapäeval meie käsutusse andma. Nii saime pakkuda laadalistele avarat parklat. Jalgratturitele ja motomeestele saime isegi eraldi parkla teha,” ütles Sergei Jerjomin. “Sellele, et Jõgeval huvitav sündmus toimuks ning et KEKi hoovi taas rohkem elu tuleks, olid kõik nõus kaasa aitama.”

MTÜ Pommiauk liikmeid lõi kollektsionääride päeva ja vanavaralaada korraldamisel kaasa paarkümmend. Tänu mõnedele neist oli huvilistel võimalik muuseumis neljas keeles asjatundlikke selgitusi saada.

Tagasiside laadamüüjatelt ja laadalistelt oli väga positiivne,” ütles Sergei Jerjomin. “Tänusõnadega e-kirju tuli pärast laata Lätist ja Leedustki. Paljud müüjad lubasid aga esimesest korrast oma järeldused teha ja korrigeerida kauba sortimenti siinse ostja huvidele vastavamaks.”

Laadaplatsile pääsemiseks tuli külastajatel maksta üks euro. Sissepääsumaks kehtestati eelkõige selleks, et statistikat teha.

“Nüüd nuputame, mida selle kuhja üheeurostega peale hakata,” ütles Sergei Jerjomin. “Üks naljahammas pakkus juba välja, et võiks neile augud sisse teha ja nööri otsa ajada. Aga eks me tegelikult pea ikka midagi mõistlikumat välja mõtlema.”

Vanavaralaada kavatseb MTÜ Pommiauk korraldada ka tuleval aastal.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus