Kuigi paljudel käsitöötegijatel omad lapsed juba suureks kasvatatud, võis näitusetöid tehes mõelda ju lapselastele, oma tänava või küla lastele, tuttavate lastele jne. Kõige rohkem oli lasteteema inspireerinud vist Kiwwja lapiseltsi liikmeid. Näitusel võis näha iga nukuemmet rõõmustavaid lapitehnikas nukuvoodiriideid, aga ka kaisuloomi, lapitekke ja mõnusaks mänguriietuseks sobivat lapipihtseelikut. Natuke suurema neiu tuba kaunistaksid vägagi nn pitsatehnikas pildiraam ja album ning riidest kübarat meenutav puuviljakorv.
Peale selle, et näitusetööd pidid olema lastele mõeldud, anti käsitöötegijaile veel teinegi vihje ? et üks soosituim materjal on teksariie, mis, teadagi, noorte hulgas väga popp. Kangakudumisringi naised olidki vist kohalikud kaltsupoed teksadest tühjaks ostnud. Peale teksariidest kootud põrandavaipade võis näha ka samast materjalist kootud seinavaipa, mis tänu teksade küljest ära harutatud ja vaiba külge õmmeldud taskutele omamoodi panipaigana saab kasutada, samuti suurt põrandapatja, millel mõnusalt istuda saab.
Kiwwja lapiseltsi juhi Eve Oro meelest oli üks andekamaid teksateemalisi “leiutisi” püksisäärekotid ehk siis väikesed teksariidest käekotid, millele asjaolu, et need püksisääreotstest tehtud olid, omapärase ja uudse kuju andis.
Teemad ammendumas
Noortelt ?üriiliikmetelt said näitusetöödest kõige enam hääli Meeta Sõna koertega lapitekid, Aino Linnase lammastega lapitekk ning Tiina Aasa roosa lapitehnikas ja tikanditega kaisukaru. Viimast oli üks hindaja, Mari lasteaias käiv väike Käty nimetanud emme-karuks. Ja käsitööseltsi naistel oli tükk aega peamurdmist, kas mõeldud oli tüdruku enda emme tehtud karu või näiteks emakaru…
Laste lemmiktööde autoreid premeeriti eile õhtul tänukirja ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mulluse üleriigilise konkursi “eesti-keha-kate” paremaid töid sisaldava kataloogiga. Käsitööseltsi aastanäitust toetasid Eesti Kultuurkapital ning Põltsamaa linna- ja vallavalitsus.
“Kindlale teemale pühendatud näitusi oleme teinud juba oma kaheksa-üheksa aastat ja eks need paremad teemad hakkavad juba otsa saama,” ütles Põltsamaa käsitööseltsi eestvedaja Anne Ütt. “Senistest natuke väiksemahulisemaks jäi tänavune näitus ehk ka seepärast, et Kiwwja lapiselts valmistub juuli alguses tähistama oma 10. ja kangakudumisring sügisel 45. sünnipäeva ning paljud tegijad on juba mõtete-tegudega juubelinäituste juures.”
Keskseltsi veel ei tule
Aastanäituse avamispäeval, möödunud laupäeval oli Põltsamaa kultuurikeskuses koos ka Jõgevamaa käsitööühenduste, -kodade ning käsitöömeistrite ümarlaud, millest võtsid teiste hulgas osa Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tegevjuht Maiken Mündi ja Jõgeva maakonna rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt. Kuigi koos oli päris tegus rahvas, ei ole Anne Üti arvates ei maakonna käsitöötegijaid ühendava keskseltsi ega maakonna ühtse käsitöö infopunkti loomist niipea siiski loota: pole lihtsalt selliseid inimesi, kel oleks aega, võimalust ja tahtmist üht või teist ettevõtmist vedada.
“Esialgu tundub jõukohasem piirkondlike infopunktide loomine,” ütles Anne Ütt. “Põltsamaal on see teatud määral juba olemas käsitööpoe näol: kui e-posti teel või käsitööüritustel käies mingit infomaterjali saan, viin selle alati sinna kõigile huvilistele tutvumiseks.”
RIINA MÄGI
