Lembitu sild sai valmis

Voore kandis liiklejatel tuli tänavu suvel arvestada teatavate ebamugavustega, sest Voore küla keskel üle Kullavere jõe kulgeval Lembitu sillal käisid ümberehitustööd. Nüüd on sild korras ning lisaks sellele valmis ka külakeskust ja koolimaja ühendav jalg- ja jalgrattatee.

Suurt liiklussegadust Lembitu silla remont küll ei põhjustanud, sest ühe sõiduraja osas oli sild kogu aeg läbitav. Raskematel veokitel tuli Voorelt Levalasse pääsemiseks siiski Vassevere kaudu ringi sõita, ent see ei teinud nende teekonda väga palju pikemaks. Ka see ring, mille jalakäijad ja jalgratturid küla poolitava jõe ületamiseks tegema pidid, polnud liiga pikk.

Maanteeameti korraldatud riigihanke võitnud OÜ Nordpont alustas kergliiklustee rajamist juba möödunud suvel, sild võeti käsile tänavu märtsis. Liikluseks avati see täies ulatuses juba mõni aeg tagasi, möödunud kolmapäeval allkirjastasid tellija ja ehitaja aga ka silla ja kergliiklustee üleandmis- ja vastuvõtuakti.

“32 aastat tagasi rajatud Lembitu sild vajas hädasti remonti ja eriti oluline oli muuta ka jalgsi jõe ületamine turvaliseks,” ütles Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. “Kui varem pidid jalakäijad silda ületades riskima sõiduki ette jäämisega, siis nüüd on sillale rajatud eraldi kõnnitee.”

Tiit Valdi sõnul oli Lembitu sild varem 6,5 meetrit, nüüd aga 10 meetrit lai. Tänu sellele mahubki sinna peale sõidutee lahedasti ära kolme meetri laiune kergliiklustee. Silla laiendamine polnud Valdi sõnul väga keeruline: metalltaladega komposiitsillale saab suhteliselt lihtsalt talasid juurde panna. Aega võttis see töö siiski omajagu.

Koos silla remontimisega rajatud jalg- ja jalgrattatee on ühtekokku 595 meetri pikkune ning selle olemasolu muudab paljude Voore laste koolitee tunduvalt turvalisemaks.

“Kergliiklustee alune maa oli enamasti eraomandis, ent maaomanikud olid vastutulelikud ja olid nõus vajalikud tükid meile müüma,” ütles Tiit Valt. “Ka ehitajaga oleme väga rahul: OÜ Nordpont tegi head tööd. Ning PP Ehitusjärelevalve OÜ sai omanikujärelevalve teostajana samuti hästi hakkama.”

Raha tuli riigilt

Tiit Valdi sõnul läksid sild ja kergliiklustee ühtekokku maksma 578 000 eurot ja see raha tuli riigieelarvest.

OÜ Nordpont ehitusjuhi Henri Gostsõllo sõnul tuli Lembitu silda ümber ehitades vanu konstruktsioone renoveerida ja vanade külge uusi ehitada ning selle käigus tuli ette palju üllatusi.

“Aga vanemate rajatiste puhul tuleb ootamatuid situatsioone ikka ette ja neile tuleb kiiresti lahendused leida,” ütles Gostsõllo.

Tema sõnul tuli ehitajale igati kasuks see, et lepinguperiood oli pikk — terve aasta.

“Et aega oli piisavalt, saime töid hästi planeerida ning mitmesugused ilmaga seotud riskid ära hoida,” sõnas Henri Gostsõllo. “Et kevad tuli tänavu hilja, siis oleksime lühema lepingutähtaja korral võinudki tähtaegadega jänni jääda.”

Ehitusjuhi sõnul oli kohalik rahvas kannatlik: ei saadud pahaseks, kui jalgtee talveks konarliku killustiku alla jäi või kui pool silda liikluseks suleti. Ka Saare vallavalitsuse ametnikud, kellega ehitajal kokku tuli puutuda, olid konstruktiivsed ja koostööaltid.

“Tänulikud oleme ka projekteerijale, Andreas Papile Stricto Project OÜst, kes koostas ainuüksi silla tarvis 55 erinevat joonist. Nii mõnegi objekti puhul peame leppima seitsme-kaheksaga ja selge see, et siis on endal mõtlemist rohkem.”

Valla jaoks suur asi

Henri Gostsõllo ja tema meeskond on kümne viimase aasta jooksul kaasa löönud seitsme-kaheksakümne Eestimaa silla ehitamisel või renoveerimisel. Tõsi, varem töötasid nad rahvusvahelise suurkorporatsiooni Skanska alluvuses, kes aga hiljuti Eestist lahkuda otsustas.

“OÜ Nordpont “lipu all” oli Lembitu sild meile esimene ümber ehitada ja kombineerituna kergliiklustee rajamisega pole me silda üldse varem teinud,” ütles Henri Gostsõllo.

“Lembitu silla uuendatud kujul valmimine on meie valla jaoks suur asi,” ütles Saare vallavanem Hannes Soosaar. “Eriti tänuväärne on see, et jalakäijate liiklemine muutus tunduvalt ohutumaks, aga ka autojuhtidel on nüüd sillal mugavam sõita.”

Voorel elav ettevõtja Vello Kana avaldas aga lootust, et lähiajal ehitatakse uus korralik sild ka sinna, kus ristuvad Kullavere jõgi ning külakeskust ja Voore külalistemaja ühendav kergliiklustee. Praegu peavad sellel teel kulgejad ületama jõge mööda kitsast ja astmelist metallpurret. Jalgratta ja lapsevankriga on see eriti tülikas. Et selle jalgtee näol on tegemist vallale kuuluva objektiga, peaks uue silla kinni maksma vald.

“Loodan, et see raha leitakse,” ütles Vello Kana.

32 aastat tagasi, kui Lembitu sild ehitati, oli Kana kohaliku kolhoosi esimees. Sellest, miks ta seoses kõnealuse sillaga peaaegu et trellide taha oleks sattunud, tuleb juttu laupäevase Vooremaa kodulooküljel.

Hannes Soosaar, Saare vallavanem:

Eriti tänuväärne on see, et jalakäijate liiklemine Lembitu sillal muutus tunduvalt ohutumaks, aga ka autojuhtidel on nüüd seal mugavam sõita.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus