Tuleval teisipäeval annab president Toomas Hendrik Ilves üle teenetemärgid 99 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Pajusi kandi põllumees ja külaelu edendaja Lembit Paal võtab presidendilt vastu Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
ASi Pajusi ABF juhatuse liige Lembit Paal (53) on kindla sõnaga mees. Kui korra ütles, et leheloo tarvis iseendast rääkima (ehk tema sõnutsi iseennast kiitma) ei hakka, siis nii ka jääb. Küll aga lubas ta mul tema tuttavaid, sõpru ja mõttekaaslasi küsitleda ning kinnitas, et kannatab ära kõik, mida nad tema kohta ütlevad. Sestap saigi persoonilugu Lembit Paalist vormilt mõnevõrra tavatu. Aga ega Lembit Paal päris tavaline mees olegi.
“Lembit oli juba EPA ajal natuke teistmoodi kui teised,” kinnitas Arnold Pastak, Paali kursusekaaslane Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna 1985. aasta lennust, praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor. “Lembit torkas teiste hulgast silma härrasmehelikkusega: tal oli vanaisalt päritud ülikond, simmikingad ja seotav kikilips. Mind ja Lembitut sidus ühine muusikahuvi: mängisime koos bändis. Eeldused saada selleks, kes ta täna on – laia haardega tootmisjuhiks ja külaelu edendajaks – pidid temas juba EPA ajal olemas olema, aga me ei osanud neid siis näha. Meie jaoks oli ta siis lihtsalt tore kamraad ja kursuse ühisürituste algataja-korraldaja.”
Pastak ütles Paali kohta, et kui ta midagi tegema hakkab, siis mõtleb suurelt, ja kui millestki kinni hakkab, siis enam lahti ei lase.
“Olen käinud Pajusi ABFi kontoris ja tean, milline kord valitseb Lembitu kabinetis riiulil seisvates kaustades: tal on täpne ülevaade põldudest, kinnistutest, loomakasvatusest jne. Ja laudaümbrused on tal paremini korras kui mõnel koduhoov,” ütles Arnold Pastak.
ASi Pajusi ABF on Lembit Paal juhtinud selle asutamisest peale ehk ligemale 25 aastat.
“Pajusi kolhoosi lagunemise käigus tekkis päris mitu aktsiaseltsi, neist kolm asusid tegelema põllumajandusliku tootmisega. Lembit Paali loodud Pajusi ABF on nüüdseks jõudnud korda teha enamiku oma hooneid, soetada kaasaegse tehnika, lüpsikarja kolmekordistanud ja tõusnud üheks suuremaks tööandjaks Pajusi vallas,” ütles Pajusi külaseltsi juhatuse liige Jüri Siirmäe.
Pulkadeks lahti
Laiuse Põllumajanduse osaühingu kauaaegne juht Tiit Maripuu lisas, et Lembit Paal on hakkaja, laia haarde ja avara silmaringiga mees. Õpihimuline ka: põllumajandusalaseid teadmisi ja kogemusi on ta käinud omandamas kogu maailmas.
“Käin tihti Lembitu juures tööasju arutamas. Vanusevahe on meil küll päris suur, aga see ei loe: Lembituga vesteldes saan oma mõtetele tuge või hoopis mõne uue idee,” sõnas Maripuu. “Mõni, kes tema firma imposantseid tootmishooneid vaatab, on tema peale kade, aga mina ainult rõõmustan tema edu üle: ta on ju kõik suure töö ja pingutusega saavutanud.”
Raul Soodla, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhatuse liige ja juhataja, tõi välja selle, et Lembit Paal on ka praegu põllumajanduses valitseva kriisi tingimustes säilitanud positiivse mõtlemise võime.
“Kui olukorda peab kuidagi iseloomustama, ütleb Lembit muiates, et ega häda pole midagi, ainus mure on, et raha pole,” ütles Raul Soodla. “Lembit võtabki elu muheda positiivsusega ja see aitab teda edasi.”
Soodla sõnul on Paalil teisigi kuldlauseid. Ta armastavat öelda, et mittetoimivad asjad tuleb pulkadeks lahti võtta ja uuesti kokku panna nii, et need toimima hakkaksid. Vahel satub Soodla Paalile hilisel õhtutunnil helistama ja tabab ta ikka veel üksi kontoris istumast.
“Saan aru, et siis ta võtabki neid asju pulkadeks lahti,” sõnas Soodla.
Tema sõnul on Paal vägagi ühistumeelne mees ning leiab, et asju koos tehes on mured väiksemad ja rõõmud suuremad. Paal juhib nõukogu esimehena tulundusühistut Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, millesse kuulub 11 omanikku ka 19 lepingupartnerit ning mis on seadnud endale eesmärgiks toorpiima müümise parimatel tingimustel. MTÜs Jõgevamaa Põllumeeste Liit on Paal juhatuse liige.
“Lembit Paal on tõsine tegija Eesti põllumajandusmaastikul. Pean pöialt, et Eesti põllumajanduses varsti paremad ajad tuleksid,” ütles Raul Soodla.
Hea juhitüüp
Pajusi vallavanem Reet Alev kinnitas, et Lembit Paal on suurepärane juhitüüp ning oskab enda ümber luua tugeva meeskonna.
“Lembit on tohutult hea veenmisoskusega inimene. Tal on alati oma seisukoht ja ta suudab selle mitte jõuga läbi suruda, vaid teistele selgeks teha, miks asju just niimoodi teha tuleb. Kolmekümne töötajaga põllumajandusettevõtet — ja vanajumal on selles pundis veel kolmekümne esimene — ei olegi võimalik nii juhtida, et lähed hommikul põllule ja küsid, et noh, mehed, mida me siis täna teeme. Sa pead oma teadmistele ja kogemustele tuginedes teadma, mida vaja on, ja suutma inimesed just seda tegema panna. Valesid otsuseid ei saa lubada, sest neil on põllumajandustootmises liiga kõrge hind,” ütles Reet Alev.
Lembit Paalist ei saa siiski rääkida ainult kui tootmisjuhist, ta on palju mitmetahulisem mees. Ta on vallavolikogu liige ja olnud paaris varasemas koosseisus ka volikogu esimees. 2000. aastast ehk asutamisest peale on ta kuulunud Pajusi külaseltsi ja selle juhatusse.
“Lembit lööb hoogsalt kaasa Pajusi küla arendamisel ja seltsitegevuses. Ta mõtleb suurelt ja tema ideed on lennukad. Vahel võib nende teostamine näida kõrvaltvaatajale peaaegu võimatuna, aga Lembitul on võime oma unistused tegelikkuseks muuta. Ta julgeb riskida ega karda eksida. Tänu Lembitule on meie kogukond palju võitnud ja võidab veelgi, sest Lembit ei väsi,” ütles Pajusi külaseltsi juhatuse liige Merlin Vint.
Samuti külaseltsi juhatusse kuuluv Jüri Siirmäe lisas, et Lembit Paali juhitmisel on rajatud Pajusi ujumiskoht ja ehitatud külamaja.
“Lembit on tõeline maaelu edendaja ja Pajusi patrioot,” sõnas Siirmäe.
Paali patriotism on seda imetlusväärsem, et pärit pole ta üldsegi mitte Pajusist, vaid Kilingi-Nõmmelt.
“Lembit ei istu, käsi pikal, ega oota, kust midagi antakse, vaid tegutseb. Üks tema lemmiklauseid ongi, et ei ole mõtet suust sooja õhku välja ajada, vaid tuleb tegutseda,” ütles vallavanem Reet Alev.
Osa oma ammendamatust energiast on Lembit Paal viimasel ajal suunanud Pajusi mõisakompleksi kuuluvate väärtuslike hoonete kordategemisse. Möödunud suvel avati restaureeritud kuivati, nüüd on Paal käsile võtnud aida ning järge ootavad veel paar muinsuskaitsealust hoonet. Ta on lasknud korda teha ka vanu põllumajandusmasinaid ning kogunud agaralt mitmesugust muud vanavara.
“Kui mingist vanavarast juttu tuleb, lähevad Lembitul silmad särama, nagu koolipoisil šokolaadikommi nähes,” ütles Raul Soodla. “Ta ei häbene alles hoida ka kolhoosiaja kraami, olgu see siis Lenini büst, vanad aukirjad või muu seesugune. Kui tema juurde Pajusisse satun, siis ta ütleb vahel ikka, et käime Žigulis ka ära. Ta on nimelt kunagisse Žiguli teenindusjaama rajanud saeveski ja mööbli restaureerimise töökoja. Seal tehakse superasju. Kodus on tal aga jõeäärses aidas terve muuseum, kus suisa reliikviaid võib kohata.”
Kursusevend Arnold Pastak ütles, et teda ja Lembit Paali seobki praegu vaat et kõige rohkem huvi vanade ehitiste kordategemise vastu. Pastak ise on ju arendanud jõudumööda Olustvere mõisakompleksi, milles tema juhitav teenindus- ja maamajanduskool tegutseb.
“See, mida Lembit vanadele majadele uue hingamise andmisel ära teinud, on muljet avaldav. Olen mõningaid hooneid näinud nii enne seda, kui Lembit nende kallale on asunud, kui ka korda tehtult, ning tulemus on vapustav. Vana maja restaureerimisel pole ju nii, et sõlmid aga ehitajaga lepingu ära ja kõik juhtubki. Sa pead ise kogu aeg asja juures olema, ehitajaga kaasa mõtlema, materjale otsima jne,” tõdes Arnold Pastak.
Laiuse põllumajandusjuht Tiit Maripuu tunnustas Lembit Paali aga selle eest, et ta võtab vaevaks tänapäeva noortele endisaegset talu elulaadi tutvustada.
“Rehepeksupäevad, mida Lembitu eestvedamisel Loopre-Lepiku ratsatalus korraldatakse, on väga sisukad,” ütles Tiit Maripuu.
Kui mõisakompleksi hoonetest oli eelpool juttu, siis tegelikult on Pajusi küla ehteks ka Lembit Paali enda kodu, mis on saanud tunnustuse mitmel kodukaunistamiskonkursil.
“Oma kodu hakkas Lembit Põltsamaa jõe äärde rajama siis, kui ta oli veel Pajusi kolhoosi peaagronoom,” meenutas Jüri Siirmäe. “Ehitusmaterjalide turul oli olukord siis, 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul, teadagi, milline. Seepärast käis Lembit ise metsas palke tegemas ja hiljem hommikuti kell viis neid kolhoosi saekaatris lõikamas, et kindlustada ehitus vajaliku puitmaterjaliga. Kui käisime 1991. aasta augustis Lembituga Puhu-Ristis tollase KEKi tootmisbaasis akende tegemise võimalusi uurimas, siis nägime ka Tallinna suunduva Vene sõjaväe kolonni terves pikkuses ära.”
Toreduse pärast
Muusikaga on EPA päevil bändis tegutsenud Paal jäänud sinasõbraks tänini, ainult et kitarri asemel võtab ta nüüd kätte enamasti lõõtspilli. Nii mõnigi, kellel Lembit Paali iseloomustada palusin, imestas selle üle, kui hästi ta alles kenas keskeas alustanult lõõtspillimängu on omandanud.
“Mina saingi Lembituga tuttavaks kümmekond aastat tagasi Tartu lõõtsapäevadel,” ütles Kolga-Jaani valla talunik Allan Paal. “Osalesin ka Lembitu poolt aastaid tagasi Pajusis korraldatud lõõtspillikursusel ning nüüd saame paar korda kuus kokku Viljandi lõõtsaklubis. Oleme ka päris tihti koos esinenud. Viimati astusime näiteks üles Põltsamaa ühisgümnaasiumi muusikanädala rahvamuusikapäeval ja Lustivere hooldekodus.
Ehkki perekonnanimi on meil üks, pole me üldse sugulased. Kui keegi küsib meievahelise seose kohta, siis on meil kombeks naljatamisi öelda, et mõlema isad olid mehed. Sugulased me Lembituga, jah, pole, aga hingesugulased küll. Ja pillimängu kõrvalt leiame me ikka aega põllupidamise teemal vestelda. Sellest on palju kasu, sest Lembit on oma kandi kõvemaid tegijaid põllumajanduse alal.”
Küsimusele, kuidas Lembit Paal nii palju teha jõuab, vastas Arnold Pastak, et ilmselt aitavad muud tegevused, nagu vanade ehitiste taastamine, vanavara kogumine ja pillimäng, Paalil põhitöö pingeid maandada. Raul Soodla lisas, et Lembit Paal leiab oma intensiivsele elule vaatamata alati aega sõprade jaoks. Neid on tal palju ja nende toetus aitab samuti raskustest üle olla. Paali sõber, lõõtsamees ja ettevõtja Jaak Anderson ja vallavanem Reet Alev aga kahtlustasid, et Lembit Paali jõuvarud püsivad ammendamatuna tänu perearstist abikaasa Külli toetusele.
“Lembit ja Külli moodustavad ülimalt hästi funktsioneeriva komplekti,” sõnas Anderson.
“Külli on samuti professionaalselt edukas: tal on suur nimistu ja ta võtab patsiente vastu neljas eri paigas, ent ta jaksab ikkagi ka Lembitule tema ettevõtmistes toeks olla. Ja nad on üles kasvatanud kolm edukat last,” ütles Reet Alev.
Seda, et president on Lembit Paalile aumärki omistades teinud äärmiselt õige valiku, kinnitasid kõik küsitletud.
“Lembit on mõnikord öelnud, et postuumselt pole mõtet aumärke jagada, vaid inimesi tuleks tunnustada ikka eluajal. Tema puhul saab see õnneks teoks,” ütles Raul Soodla.
Arnold Pastak lisas:
“Tihti saavad aumärgi ärimehed, kes peale äri muud ei näegi. Lembit ei vaata kunagi ainult asja ärilist külge, ta teeb paljusid asju kas piirkonna üldist kasu silmas pidades või lihtsalt toreduse pärast. Kui asja üksnes rahalisest küljest vaadata, siis poleks üldse mõtet maal elada. Vähe sellest — maal peaaegu et ei tohikski enam elada. Aga tänu Lembitu-sugustele meestele püsib maal endiselt elu, säilivad töökohad ning ei võta maad käegalöömismeeleolu.”
Jaak Anderson, sõber, lõõtsamees, ettevõtja:
Tunnen Lembitut kümmekond aastat. Meid ühendavad ühine EPA-taust, lõõtspillimäng ja armastus vanade autode vastu. Kui Lembit vanade masinate või hoonete taastamise ette võtab, siis on tulemus alati viimase peal.
Lembit on perfektsionist ja see lööb välja kõigis tema tegemistes. Kui ta lõõtspillil mingit lugu mängib, siis toksib ta ikka kõik noodid ära. Ja ta teeb seda ka sama lugu sajandat korda esitades. Tal on hea muusikaline kuulmine ja ta oskab hinnata lõõtspillimuusika väärtust. Lõõtspill ongi üks ehedamaid eesti asju, mida ma tean.
Lembitu tütar Hanna elab praegu Saksamaal. Kui käisime Lembitu ja veel kolme lõõtsamehega möödunud suvel Luksemburgi eesti kogukonna (see on päris arvukas) jaanipeol rahvast lõbustamas ja tantsitamas, siis põikasime sisse ka Hanna juurde, kellel oli just sel päeval sünnipäev. Marssisime uksest sisse, võtsime lõõtsad välja ja mängisime sünnipäevalapsele mõned kodused eesti lood. Usun, et Hannale oli see väga ilus sünnipäevakink.
RIINA MÄGI
