Saarel õnnestus näitusepiltide ülespanemise juures kohtuda ka autori endaga. Lembit Kaljaspolik tunnistas, et kuigi ta on koorilauljana peaaegu kogu maailma läbi rännanud, on ta Saare-kandis siiski elus esimest korda. Just eelmisel päeval oli olnud võimalus ümbruskonnas ka ekskursioon teha. “Mulle meeldis siin väga ja Vooremaa on tõepoolest ilus,” võis ta kinnitada. Ettepaneku fotonäitusega Saarele ja Voorele tulla oli Kaljaspolikule teinud siitkandi mees Mart Arold.
Fotoaparaadi ja muusikaga läbi elu
Muusikute perekonnas sündinuna on muusika saatnud Lembit Kaljaspolikut pidevalt alates sellest, kui ta koolipoisina puhkpilliorkestris mängima hakkas ja hiljem Tallinnas Helmut Orusaare orkestris osales. 1980. aastast peale on ta aga pidevalt laulnud nii sega- kui meeskoorides.
Praegu on Lembit Kaljaspolik Estonia Seltsi segakoori liige ning eelkõige just selles kooris osalemise tõttu on reisid viinud väga paljudesse maailma paikadesse. Nii laulu- kui ka mistahes muudel reisidel on enesestmõistetavaks kaaslaseks ikka fotoaparaat. Huvi pildistamise vastu on pärit samuti lapsepõlvest ning esimene fotoaparaat, tädilt kingituseks saadud Ljubitel, on tal veel praegugi alles.
Aktiivse ellusuhtumise ja mitmekülgsuse poolest tuntud Lembit Kaljaspolik on pärit Türi lähedalt. Pärast Türi Keskkooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist asus tööle Tallinna ekskavaatoritehases. Oma vastalisuse pärast saadeti ta sealt aga sügaval nõukogude ajal kolmeks aastaks Tallinnast välja Mõisakülla. Nimelt olid nad koos Jaan Eilartiga loonud looduskaitsjate ehk roheliste ringi, mille tegevus võimudele vastukarva oli. Tallinna tagasi tulnud, asus Kaljaspolik seejärel 42. kutsekeskkoolis tulevasi lukkseppi õpetama ning töötas seal kümme aastat.
Uuel ärkamisajal sai Lembit Kaljaspolikust pressifotograaf. Ta on pildistanud Eesti Kongressi, teinud kaastööd Ameerika ja Rootsi eestikeelsetele ajalehtedele ja mitmetele omamaistele väljaannetele. Esimesena on tal olnud võimalus jäädvustada Patarei vangla miljööd ja pääseda Paldiskisse siis, kui sinna veel kedagi ei lastud jne.
Pildistada on tulnud Eestis visiidil käinud Rootsi kuningapaari, Taani kuningannat, Prantsuse presidenti, Hillary Clintonit jt. Olulisemateks märksõnadeks pressifotograafina tegutsedes peab ta kiirust ja reaktsiooni ning leiab, et nende omaduste toel sünnivad kõige kvaliteetsemad pressifotod. Vahel võid sekundi murdosa jooksul tabada selle olulise ja kordumatu.
Mõndagi sellest võib näha ka väljas olevatel näitustel. “Isikunäitus sai esialgu välja Voorele, sinna püüdsin valida aastate jooksul tehtud, enda jaoks parimad tundunud ja südamelähedasemad pildid. Saarele said huvitavamad kaadrid Paldiskist, need, mida Paldiskist enam ei leia,” selgitas fotode autor.
Haruldased jäädvustused Paldiskist
Esimest korda pääses Lembit Kaljaspolik Paldiskisse pildistama 1990. aastal. Peamine tegevus algas siiski 1992. aastal, mil hommikust õhtuni seal ringi rännatud sai. “Materjali on kohutavalt palju,” tuleb tal praegugi tunnistada. Näitusel väljapandu on omamoodi jutustus Paldiskist, mõneti uskumatu ja masendav, kohati muigama panev, aga huvitav igatahes. On kaadreid, mille kohta tegijal endal põhjust öelda: “Selle pildi üle on mul hea meel”. Nagu hetketabamus “Suletud linna püha loom”, “Põletatud maa taktika”, ökokatastroof 1994. aastal, võtted aatomiallveelaeva õppekoridorides jne.
Kuidas Kaljaspolik peaaegu suletud territooriumile ja keelatud maale pääses, on juba omaette teema. Esimeseks teejuhiks ja nõuandjaks sai ajalooõpetaja Hans Laar Türi Keskkooli päevilt, kellest tolleks ajaks oli saanud õpetaja Paldiskis ja kelle kursusekaaslane ülikoolis oli olnud Lennart Meri.
“Sula on algamas, nüüd võiks Paldiskit jäädvustada,” oli Hans Laar oma kunagisele õpilasele kohtudes märku andnud. See sai tõukeks haruldaste kaadrite tekkimisele, kordumatute hetkede ja olukordade tabamisele ning Paldiski elava ajaloo tunnistamisele. Üht osa palju kõnelevatest kaadritest võibki praegu Saarel näha. Voorel väljapandu kõneleb aga seevastu kõige enam autori enda maailmanägemisest ja sisemaailmast.
VAIKE KÄOSAAR
