Reedel jõudsid Jõgeva militaarmuuseumisse Tartu lähedalt Ridakülast kaevetööde käigus leitud vene sõjalennuki tükid. MTÜ Pommiauk tegevjuht Sergei Jerjomin tegeleb nüüd säilinud osade puhastamise ja nende identifitseerimisega, et siis tulevikus neid eksponeerida.
„Kaks kärutäit oli seda leidu ja ühtteist oleme suutnud juba leitud lennuki kohta tuvastada,” lausus Jerjomin eile hommikul.
Nimelt leiti möödunud nädalal Ridakülast kanalisatsiooni kaevetööde käigus allakukkunud vene sõjalennuki tükid. Kohale kutsuti sõjaajaloo uurijad ja kuna leiti ka piloodi säilmed, siis ka kaitseministeeriumi uurijad.
„Lõpuks kutsuti ka meid ja kaks korda ma sellist kutset ei lase öelda,” ütles Jerjomin.
Juba on teada, et tegemist oli vene sõjalennukiga JAK-9T, mida kasutati tankide hävitamiseks, millele viitab ka 37 millimeetrine kahur lennuki pardal. Jerjomini sõnul on leidnud kinnitust fakt, et 1944. aasta septembris olid sellised lennukid Tartu ümbruses ja sakslased olid neid kümmekond alla lasknud.
„Selle lennuki puhul räägitakse allatulistamise kuupäevast 6. september. Kui vaadata lennukiosade purustusi, siis võib öelda, et lennuk tuli vastu maad sisuliselt vertikaalselt. Piloot oli ilmselt enne juba hukkunud ja seepärast oli ka langevari kasutamata jäänud. Piloodi hukkumisest juba lennukis viitab suur auk tema raudplaadist seljatoes, mis oli ometi 10 millimeetrise paksusega.”
Rääkides sellest lennukimargist, ütles Jerjomin, et lennuk oli sõjalises mõttes erakordselt vana, seda kinnitavad leitud numbritähised. Erinevate foorumite abiga on teada saadud, et lennuk oli aasta vana, valmistatud 1943. aastal. „Sõjalennuki kohta oli see väga suur vanus, sest paljud hävisid lennuväljal õhku tõusmata. Öeldakse, et juba kuus tundi on sõjalennuki jaoks pikk iga. Konkreetselt selle lennuki puhul on näha, et seda mootorit on mitu korda remonditud. Tavaliselt pidasid need mootorid vastu kuus lennukorda, aga mõned mehed suutsid ka kolme lennukorraga mootori läbi kärsatada.”
Jerjomin näitab Jõgewa muuseumis olevaid lennuki detaile. Neid on siiski üllatavalt palju. Alates rattakummidest, lõpetades kummist tehtud kütusepaagiga. Langevari on heas seisukorras ja praegu pesus.
„Tulevikus tahame selle muuseumis üles panna. Üldiselt olid lennuki purustused suured, sest kukkumiskohas, kus on kõva savine pinnas, oli lennuk tunginud kusagil kahe meetri sügavusele maa sisse,” selgitas Jerjomin.
Lennuki numbrite järgi loodetakse kindlaks teha ka piloodi nimi. Juhul kui see ei õnnestu, maetakse säilmed Maardusse, kus on maapõuest leitud Teises maailmasõjas vene poolel võidelnud. Säilinud on veel piloodi rahakott, lenduri märk, kuid ei midagi isiklikku.
Siiski usub Sergei Jerjomin, et lähema nädala jooksul võib selles ajalooleius mõndagi selgemaks saada.
TIIT LÄÄNE
