Mai algas jahedate ja tuuliste ilmadega. Keskpäeviti oli õhus sooja alla 10 kraadi ja hommikuti oli maa hallast valge. Kõige külmem oli 5. mail, kui minimaalne õhutemperatuur langes -3 kraadini. Maapinna lähedal oli veelgi külmem. Kahe sentimeetri kõrgusel taimedeta mullal mõõdeti -5 ja rohul -9 kraadi.
Edasi hakkas ilm soojenema. Esimese kümmepäevaku lõpupäevadel oli juba päeval enam kui 20 kraadi sooja. Ka öökülmad lakkasid. Rohi hakkas intensiivselt kasvama ja heinamaad muutusid roheliseks.
Samuti lehtis enamik puid. Noorte lehtede erinev värvitoon muutis metsad kirjuks. Soojaga oli taimede areng kiire. 10. mail avanesid siinkandis juba toomingaõied, mis on keskmisest nädala võrra varem.
Mõne päeva pärast puhkesid õide marjapõõsad, pirni-, ploomi- ja kirsipuud. Kuu keskel võis päikesepaistelistes soojades kasvukohtades Jõgeva linnas leida isegi juba esimesi avanenud sireliõisi. Õunapuude õitsemine jäi teistest viljapuudest hilisemale ajale — teise ja kolmanda dekaadi vahetusele, mis on samuti keskmisest ligi nädal aega varem. Suviteraviljad hakkasid tärkama enne kuu keskpaika.
Vihma oodati pikisilmi
Põllumehed ja aiapidajad ootasid pikisilmi vihma, et külvatud seemned paremini tärkaksid. Lume mineku ajast alates polnud õiget vihma tulnud ja mulla pealmine kiht oli muutunud tuhkkuivaks.
12. mai õhtul algas Jõgeval esimene maikuu vihm koos äikesega. Sajuhulk jäi aga kahjuks nii väikeseks, et juba järgmise päeva lõunaks oli taas kõik kuiv. Esimene korralikum (esialgsetel andmetel maakonnas 10 – 16-millimeetrine) vihm tuli 16. mail, mis põllud ja peenrad korralikult ära kastis. Pilvisema ilma ja sadudega muutus ilm jahedaks. 15.- 17. mail mõõdeti päeval sooja ainult 11-13 kraadi. Suvise soojuse järel tundus selline jahe ilm väga külmana.
Lehekuu viimane päev oli väga soe
Kolmanda dekaadi alguses tõusid taas maksimumtemperatuurid õhus üle 20 kraadi, kuid mitte kauaks. 23. mai hommikupoolikul jõudis õhutemperatuur tõusta veel üle 22 kraadi, aga lõuna ajal sadanud kümneminutilise ägeda vihmahoo järel langes temperatuur seitsme kraadi võrra ning õhtupoolikul temperatuur enam üle 15 kraadi sel päeval ei tõusnud. Vahelduva pilvisusega ja mõõduka soojusega ilm püsis 30. maini. Lehekuu viimane päev oli kogu kuu kõige soojem — maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeval 27,5 kraadini.
Mai lõpuks oli põllumuld taas kuivaks muutunud ja oodati vihma. Kokku sadas lehekuus esialgsetel andmetel maakonnas 35-45 mm, mis moodustab normist 70-85 protsenti.
Kuu keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest ligi kraadi võrra kõrgemaks. Looduse areng oli 31. maiks efektiivse (üle 5 °C) soojuse kogunemise järgi keskmisest 4-5 kraadi võrra ees. Rukis oli pea loonud, talinisu mitte, suviteraviljad võrsusid, suvirapsi varasematel külvidel võis näha juba esimest pärislehepaari, taliraps ja –rüps jätkasid õitsemist, aasrebasesaba õitses, kerahein oli loonud.
Juuni tõotab sooja
Milline on olnud viimase 89 aasta andmetel jaanikuu ilm Jõgeval? Juuni äärmustemperatuurideks õhus on mõõdetud 30,9 °C 1968. aastal ja -3 °C 1941. aastal. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb tavapäraselt kuu alguse 13 kraadilt 16 kraadini.
Öökülmad lõpevad õhus tavaliselt juba mais, aga maapinna lähedal keskmisena juuni esimesel nädalal. Kuu sademete summa on kõikunud 9 millimeetrist 1992. aastal kuni 192 millimeetrini 1998. aastal, vaatlusaastate keskmine 68 mm.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
