Lehekuu oli tänavu erakordselt soe

Jõgeval on ilmavaatlusi tehtud juba 1922. aastast alates ja  kunagi varem nende 91 aasta jooksul pole mai keskmine õhutemperatuur nii kõrge olnud. Tänavuseks mai keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 14,4 kraadi. Senine maikuu kõige kõrgem keskmine õhutemperatuur pärines 1963. aastast – 13,9 kraadi. Ainult kahe kümnendikkraadi võrra jahedam (13,7 kraadi) oli lehekuu 1984. ja 1993. aastal.

Kui keskmisena lõpevad öökülmad kevadel õhus 20. mai paiku, siis tänavu esines lehekuul külma õhus viimati 3. mail. Külma esines õhus kuu jooksul ainult kahel ööl. Maapinna lähedal mulla kohal jätkusid külmad 7. maini, rohu kohal esines kohati külma veel ka 15. ja 16.mail. 

Kõige kuumematel päevadel oli pea 30 kraadi sooja

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeval tänavu mais üle 20 kraadi 17 päeval, mis ületab keskmist 10 päeva võrra. Kõige kuumematel päevadel (9., 17. ja 18. mail) mõõdeti sooja 27–28 kraadi. Senisest, 1958. aastast pärinevast maikuu kuumarekordist (30,0  kraadi) jäi natuke puudu.

Vihma sadas Jõgevamaal esialgsetel andmetel 43-102 mm. Sajusem oli maakonna kesk- ja lõunaosas. Jõgeval sadas ilmajaama järgi 83 mm, mis moodustab pikaajalisest keskmisest 169 protsenti. Mai alguses oli ilm maakonnas valdavalt vihmata ja kuivus kippus liiga tegema. Põuakartuses kiirustati külvitöödega. Esimene korralikum sadu, mis peenrad ja põllud ära kastis, oli 11. mail. Kuu teisel poolel tuli vihma sageli, oli ka äikest. Esines tugevaid vihmahooge, mis tihendasid mulda ja tekitasid pinnasekannet. Mulla liigne niiskus takistas põllutöid ning nii põllud kui peenrad kippusid umbrohtu kasvama. 

Taimede areng kümne päeva võrra ees

Mai alguses oli taimede areng tavapärasega võrreldes ligikaudu viie päeva võrra maha jäänud. Esimese dekaadi lõpu väga soojad ilmad tasandasid mahajäämuse ja kuu lõpuks jõudis taimede areng ligikaudu kümne päeva võrra keskmisest tasemest ette.

Efektiivset ehk üle 5 viie kraadi ulatuvat soojust kogunes kuu jooksul 295 kraadi, mis on keskmisest ligikaudu 100 kraadi võrra rohkem. Aktiivset ehk üle kümne kraadi soojust kogunes mais 403 kraadi, mis ületab keskmist 180 kraadi võrra. Kevadiste sibullillede õitseaeg aedades jäi kuumade ilmade tõttu tänavu lühikeseks.

Õunapuud alustasid õitsemist tavapärasest nädal aega varem, teise kümmepäevaku viimastel 27–28-kraadise kuumusega päevadel. Peaaegu samal ajal alustasid õitsemist ka juba sirelid, mis on keskmisest üheksa päeva varem. Rohi kasvas tänu sagedasele vihmale ja soojale kõrgeks ja tihedaks. Suviteraviljad tärkasid ühtlaselt ja võrsusid hästi. 

Juunis pole öökülmadki haruldane nähtus

Milline on olnud juunikuu ilm Jõgeval 1922.–2012. aasta andmetel? Jaanikuu alguses on ööpäeva keskmine õhutemperatuur tavapäraselt 13 ja kuu lõpus 16 kraadi lähedal. Äärmustemperatuurideks on juunis mõõdetud õhus 30,9 kraadi (1968. aastal) ja -3,0 kraadi (1941. aastal). Viimati oli juunis enam kui 30 kraadi sooja õhus 2006. aastal ja miinuskraadid õhus 2001. aastal. Öökülmade esinemine juunikuus ei ole kuigi haruldane nähtus.

Õhutemperatuur on langenud jaanikuul alla nulli ligikaudu ühel viiendikul vaatlusaastatest, maapinna lähedal lõpevadki öökülmad keskmisena alles juuni alguses. Kuu sademete hulk on juunis kõikunud 9 mm-st 1992. aastal kuni 192 mm-ni 1998. aastal. Keskmiselt sajab kuu jooksul  67 mm.

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog