Mais vaheldusid südasuviselt soojad ilmad jahedatega. Oli ka öökülmaperioode ja vihma tuli väga vähe.
Kuu esimestel päevadel jätkus juba aprillis alguse saanud soojus, maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20…22 kraadini. Puud ja põõsad läksid kiiresti lehte, aedades puhkesid õide viljapuud ja marjapõõsad. Looduse areng oli efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride järgi keskmisega võrreldes kümmekond päeva ette jõudnud. Pehme talve järel näitasid osade puude ja põõsaste fenoloogilised vaatlused veelgi suuremat edumaad.
Kõige külmemal ööl mõõdeti – 3,6 kraadi
5. maist ilm jahenes järsult. Põhjakaartest puhuma hakanud tugev tuul tõi kaasa öökülmad. Järgneva viie päeva jooksul jõudis õhutemperatuur tõusta keskpäeval ainult 10…15 kraadini ja tuule tõttu tundus ilm olevat veelgi külmem.
Aeg-ajalt sadas, kuid vihmahulgad jäid napiks. Juba aprilli lõpus pindmises kihis kuivaks muutunud muld niiskus ainult lühikeseks ajaks ja peagi tolmasid teed ning põllud uuesti.
Järgmine soe periood algas 9. maist. Kolme päeva vältel tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 20…24 kraadini. Soojus soodustas maakirbu arengut, mis kippus massilise leviku tõttu värskelt tärganud suviviljaorastele liiga tegema. Kohati oli lehtede kahjustus nii suur, et põllud olid valkja värvusega.
Lühiajalisele soojale järgnes taas väga jahe ilm, kui keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest 4…6 kraadi võrra madalamaks. Esinesid tugevad öökülmad, aeg-ajalt heljus õhus lumehelbeid, kohati sadas vihma sekka lumekruupe.
Kõige külmemal ööl 15. mail mõõdeti Jõgeval õhus ‑3,6 kraadi, mullal ja selle lähedal ‑5…-7 kraadi, rohu kohal -9 kraadi.
Siinjuures on huvitav märkida, et aprillis tänavu nii madalaid temperatuure õhus ei esinenudki. Tugev öökülm sattus marjapõõsaste ja viljapuude õitseajale, tekitades aedades kahju. Looduses ringi liikudes võis märgata külmakahjustusi heinamaadel õrnematel rohttaimedel. Samuti olid mõnel pool tammedel alumistel okstel lehed muutunud mustaks. Kahjustusi võis leida kohati põldude madalamates osades isegi suviviljaorastel, eriti turbasegusel mullal.
Tavapärasest rohkem kui poole vähem vihma
Mai teisel poolel olid temperatuuri kõikumised väiksemad. Ilm püsis valdavalt tavapärasest jahedamana ja tuulisena kuni 29. maini. Õhk oli väga kuiv ja jahtus öösel kiiresti, mistõttu esinesid sagedased öökülmad. Õnneks ei olnud need enam nii tugevad kui kuu keskpaigas.
Veidi niiskemaks muutusid õhk ja muld lühiajaliselt 18…19. mail sadanud vihmadest. Kogu kuu kestel langes relatiivne õhuniiskus Jõgeva ilmajaama andmeil 14 päeval 30 protsendini või alla selle, st õhus esines põud. Kogu maikuu sademete summaks mõõdeti Jõgevamaal 15 kuni 35 mm. Sajusem oli Vooremaal. Jõgeval sadas 21 mm, mis moodustas tavapärasest vihmahulgast 42 protsenti. Et juba aprilli viimane kümmepäevak jäi sajuta, siis valitses looduses suur tuleoht.
Mai lõpuks olid viljapuu- ja marjaaiad lõpetanud õitsemise ning marjapõõsastel moodustusid viljaalged. Õitsemist jätkasid sirelid, kastanid, pihlakad, viirpuud jt.
Maastikus hakkasid erkkollase õitevärviga silma talirapsi- ja rüpsipõllud. Talirukkil oli pea loodud, suviteraviljad alustasid võrsumist, suviraps oli alles tärganud ja moodustusid esimesed pärislehed. Tänu jahedusele kuu teisel poolel kujunes looduses õitseaeg pikaks.
Südasuvi on kohe käes
Milline on olnud ilm juunis Jõgeva ilmajaama 1922…2007. a andmetel? Jaanikuu jooksul jätkub harilikult kevadest alanud soojenemine ja südasuvi. Periood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 15 kraadi, on alanud vaatlusaastate keskmisena 18. juuni paiku. Äärmustemperatuurideks on juunis mõõdetud 30,9 kraadi 1968. aastal ja -3 1941. aastal.
Viimane öökülm õhus on Jõgeval esinenud 19. juunil 1978. Juunikuu väikseim sademete hulk mõõdeti 1992. aastal — 9 mm ja suurim 1998. aastal — 192 mm, vaatlusaastate keskmine on 67 mm.
Jaanilaupäeval on viimase 86 aasta jooksul vihma tulnud 35 aastal ehk 41 protsendil aastatest ja jaanipäeval 50 aastal 58 protsendil vaatlusaastatest.
LAINE KEPPART,
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
