?Töid on seinast seina, klassikast kuni postmodernismini,? tutvustas Tel?iai linnagalerii juhataja Genovaite Lukauskyte. ?Galerii on tegutsenud juba 15 aastat, meil on viis töötajat ja oleme täielikult linna ülalpidamisel.?
Tel?iai galerii asub väga omapärase vana kultuuriga Leedu piirkonna ?emaitia südames. Seal on just õige koht tutvustamaks nii head professionaalset kui ka rahvuslikku kunsti, see paik on otsekui omapäraseks piiritähiseks moodsale ja traditsionaalsele elustiilile. Viimased paar aastakümmet on ?emaitialaste eneseteadvuse tõusule väga hästi mõjunud, igivanad väärtused on taas ausse tõstetud. Võiks öelda, et sealne galerii toetub oma tegevuses nii esteetilistele kui ka intellektuaalsetele protsessidele, ebakõla kunstitegemise ja rahuliku vana linna elupulsi vahel tundub mõnikord üsna suur olevat.
Ammused sidemed
Küll aga on juba mõnda aega samas rütmis tiksunud Tel?iai linnagalerii ja Jõgeval tegutseva akvarelligalerii Kala elurütm. Veel kaugemasse aega ulatub Tel?iai ja Jõgeva kunstnike ühine osalemine Kaarina-Piikkiö rahvaülikooli rektori Olli Kuusisto eestvedamisel korraldatud Nordic Art?i kunstilaagrites. Gennadi Lapin ongi galeriisse Kala koondanud eelkõige kõnealustes maalilaagrites osalenud ja seal kujunenud kunstnike tööd. Näitus ?Leedu akvarellisuvi?, millel võib näha mõnevõrra laiema ringi Leedu akvarellistide loomingut, on osa projektist, mis esitleb Leedu kunstnike töid erinevates Eesti paikades. Hiljem läheb näitus ka mööda Leedut rändama.
Leedus pidi kunstielu üldse enamasti erinevatele projektidele toetuma. Võetakse ette suuremad teemad, et akadeemilist õppekava elavdada ning töö rutiiniks ei muutuks. Üheks suviseks väljundiks on saanud iga-aastaste tänavafestivalide (street art festival) korraldamine. Teatud mõttes sarnaseid asju teeb ka Jõgeva kunstikool, ent üle kümne korra suuremas Tel?iais, kus asuvad ka kahe kõrgkooli (kunstiakadeemia ja pedagoogikaülikooli) filiaalid, on võimalused muidugi tegijate ja osalejate poolelt suuremad.
Enamiku Palamuse näituse autorite ühisjooneks on see, et nad töötavad kas kunstiõpetajate või -õppejõududena. Üks hea vana tuttav on Palamuse näitusel Gvidas Latakas (sündinud Tel?iais 1972), kelle personaalnäitust sai mõned aastad tagasi näha Jõgeva linnaraamatukogus. Kuigi tollal öeldi Gvidase tööde saateks, et need on suhteliselt tüüpilised Leedu ehtekunstnike akvarellid, kus on palju huvitavalt väljajoonistatud detaile, mis mängleva kergusega kasvavad üle erinevateks müstilises raskestitabatavas seoses olevateks objektideks, siis eestlase pilgu jaoks olid need tööd väga omanäolised ja põnevad. Tööde hallikas põhitoon viitas materjalile, millega kunstnik tollal põhiliselt töötas ? hõbedale.
Nüüd, aastaid hiljem, kus Gvidas on peale Tel?iai tarbekunstikolled?i lõpetanud ka Kaunase Kaunite Kunstide Instituudi ja omandanud magistrikraadi maalijana, on tema töid päris huvitav uuesti näha. Käekiri on põhijoontes jäänud samaks, lisandunud on aga sügavust ja nüansirikkust. Lummav ja salapärane on tema looming ikka olnud. Lisaks maalimisele on ta kirjutanud ka luulet.
Kõikjal puhas kunst
Näitusel on kokku üle 40 töö. Avamisel oli autoritest üks ? Ruta Ku?inskaité. Teda võib pidada puhtaks akvarellistiks. Ta harrastab ka õlimaali, kuid ka siis on väljenduslaad pigem õrn, pastelne, akvarellilaadne. Ruta on sündinud 1970 Kaunases, õppinud Naujalise kunstikooli kaunite kunstide osakonnas, osalenud Kaunase tudengite fotokunsti klubi töös, lõpetanud Vilniuse Kunstiakadeemia visuaalse kunsti teaduskonna. Ruta töödest on näitusel näha neljast tööst koosnevat sarja ?Pariisi peegeldused? ja pisut tumedamates toonides looduspilte. Leedu akvarellile on üldiselt iseloomulik pisut tumedam koloriit kui eestlasele harjumuspärane. ?Pariisi peegeldused? on aga rõõmsavärvilised ja tonaalsuselt heledamad.
Üks sisenduslikumaid töid Palamusel on ehk Vidmantas Zaréka hallides toonides suuremõõdulisem töö ?Südatalv. Isa surm?. Zaréka on sündinud 1962, ta on osalenud 50 ühisnäitusel ja korraldanud 23 isiknäitust. Ta on akvarellistide grupi AQUA-12 liige ning ?iauliai Ülikooli kunstiprofessor.
Veel üks omapärane töö on sellel näitusel: see on Remigijus Venckuse DVD-akvarell, nagu kunstnik ise oma töid nimetab. See meenutab kangesti situatsiooni, mida allakirjutanu ise pärast nädalapikkust akvarellilaagris viibimist kogenud on: kõik silme eest läbilibisevad maastikud tunduvad akvarellitehnikas teostatud maalidena ? ükskõik, kuhu sa ka ei vaata, igal pool aina puhas kunst! Remigijus Venckus on videokunstnik, kunstikriitik, ta töötab õppejõuna ?iauliai Ülikooli kunstiteaduskonna audiovisuaalsete kunstide osakonnas. Tulevased kunstnikud saavad tema käe all tegelda filmikunsti, fotograafia ja muude visuaalsete kunstidega. Venckus on eriti huvitatud visuaalsest antropoloogiast ja peab ka loenguid moodsast kunstikriitikast.
Näitusel on avastamist küllaga, sealt saab kaasa ka kunstnikke tutvustavad voldikud. Väljapanek on avatud juuli lõpuni.
HELI JÄRV
