Veebruari alguses avalikustas meie maakonnas Leader-toetusi jagav Jõgevamaa Koostöökoda 2012. aasta ideevooru tulemused. 154 kavandist, mis koostöökojale esitati, tunnistati nõuetekohaseks taotluseks vormimise ja PRIAle esitamise vääriliseks 93. Ühtekokku on Jõgevamaa Koostöökojal tänavusi Leader-projekte võimalik rahastada 702 294,05 euro ulatuses.
Nimetatud summa jaotub kolme piirkonna (Peipsi, Vooremaa ja Põltsamaa) ning kolme meetme – “Aktiivne kogukond”, Atraktiivne keskkond” ja “Ettevõtlus” – vahel. Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul on varasemast aktiivsemaks muutunud just Peipsi piirkond, MTÜde ja omavalitsuste kõrval on aga enam raha küsima hakanud ettevõtjad.
“Praeguses majandussituatsioonis on ettevõtjatel vaja oma firmasid edasi arendada ja Leader-toetus on üks, mis seda teha aitab,” ütles Aive Tamm. “Leader’ist küsitakse toetust ehk julgemalt kui mõnest teisest programmist, sest teatakse, et sellega ei kaasne väga bürokraatlikku asjaajamist.”
Üks põnevamaid ettevõtlusprojekte on seotud uudse nähtuse geopargi loomisega. Geoparke tegutseb maailmas päris palju ning neis tutvustatakse piirkonna geoloogilist, arheoloogilist, ajaloolist ja kultuuripärandit. Jõgeva- ja Põhja-Tartumaale sobiks geopark seetõttu, et siin on võimalik eksponeerida omapärast vooremaastikku ja Kesk-Euroopas juba haruldaseks muutunud soid.
“Tahaksime loodava geopargiga jõuda UNESCO geoparkide võrgustikku,” ütles SA Vooremaa Looduskeskus juhatuse liige Tarmo Raudsepp. “Tänavuse projekti eesmärk on siiski alles ülevaate saamine sellest, kui suure ala võiks geopark hõlmata ning mida huvitavat seal näidata oleks.”
Et geopark on plaanis rajada kahe maakonna territooriumile, taotleb Vooremaa Looduskeskus Leader-raha ka Tartumaa Arendusseltsi kaudu. Neile esitatud projekt aitab rahastamise korral läbi viia õppereisi mõnda geoparki.
“Omavalitsusjuhtidel ja teistel asjaosalistel on ilma tegutsevat geoparki nägemata raske otsustada, kas sellist asja tasub ka siia teha või mitte,” ütles Tarmo Raudsepp.
Eraldi eelarvet pole
Geopargi arengudokumendi koostamise projekt on üks üheteistkümnest ideevoorus heaks kiidetud maakondlikust projektist.
“Maakondlikeks kvalifitseerime sellised projektid, mis puudutavad ühel või teisel moel kogu maakonda ja mis vajavad seetõttu ka tõhusamat rahastamist,” ütles Aive Tamm. “Enamasti on need meetmest „Aktiivne kogukond” rahastatavad koolitus- ja koostööprojektid. Senini pole me maakondlike projektide tarvis eraldi eelarve moodustamist otstarbekaks pidanud, vaid iga piirkond eraldab nende tarvis teatud osa oma eelarvest.”
Ühe maakondliku projekti raames kavatseb Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus näiteks edendada maakonnasisest koostööd turismi alal. Selleks on plaanis kaks tegevust. Et Jõgevamaa turismitegijad oskaksid klientidele üksteise teenuseid soovitada, korraldatakse neile maakonna turismiobjekte ja -ettevõtteid tutvustav õppereis. Maakonda tundvate atesteeritud giidide arvu suurendamiseks viiakse aga läbi giidide koolitus.
MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühendus kavatseb maakondliku Leader-projekti abil koolitada lapsevanemaid, omavalitsuste haridus-, sotsiaal- ja noorsootöö spetsialiste, õpetajaid, koolipsühholooge ning huvijuhte, Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldada abivahendite messi ja tervisepäeva puuetega inimestele, Jõgevamaa Spordiliit Kalju tähistada maakonna spordiajaloost kõneleva raamatu väljaandmise ja uue kodulehe loomisega tähistada 90 aasta möödumist organiseeritud sporditegevuse algusest Jõgevamaal jne. Jõgevamaa Koostöökoda ise käivitab aga maakondliku projekti abil jahindusalase koostöö partneritega Ida-Virumaalt ja Lõuna-Rootsist.
Kasu mõlemale poolele
“Lõuna-Rootsis on metssigade arvukus viimasel ajal tugevasti kasvanud, sealsetel jahimeestel napib aga nende arvu vähendamise ja põldudel pahategude ärahoidmise kogemusi. Meil on neile selliseid kogemusi pakkuda,” ütles projekti sisulise poolega tegelev Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp. “Meil omakorda on rootslastelt palju õppida jahikoerte aretamise, kasvatamise ja väljaõpetamise vallas. Muutunud jahiseadus seab meie ette ka uued ülesanded: nüüd tuleb jahi käigus haavata saanud loom igal juhul üles otsida ja tema piinad lõpetada. Meil praegu kasutusel olevad jahikoerad pole selleks tööks oma tõuomadustelt sobivad.”
Aive Tamme sõnul küsiti ideevooru taotlustega kolm korda rohkem raha, kui koostöökojal jagada on.
“Ühest küljest oli tore, et saime valida, teisest küljest oli kahju, et pidime mõnele päris tugevale taotluselegi eitava vastuse andma,” ütles Aive Tamm. “Mõnel taotlejal soovitasime aga kahest kavandatud tegevusest esialgu ellu viia ainult ühe.”
Ideevooru edukalt läbinutel tuleb oma kavandid nüüd PRIAle esitamiseks kõlbulikeks projektideks vormistada. Üleeile Jõgeva vallavalitsuse saalis toimunud infopäeval said nad selleks tööks palju kasulikke juhiseid. Koostöökoja juhiseid järgides koostatud ja koostöökoja poolt kontrollitud projektitaotlusi PRIA üldjuhul tagasi lükanud pole.
“Praegu on juba ette teada, et tuleval aastal on meil Leader-raha jagada oluliselt vähem kui tänavu. 2013. aasta ongi Euroopa Liidu käesoleva rahastamisperioodi viimane aasta. See, kas ja millal järgmine Leader’i sarnane meede avatakse, selgub siis, kui järgmise rahastamisperioodi strateegia on paika pandud,” ütles Aive Tamm.
i
RIINA MÄGI
