Lavalugu seitsmest päkapikust ja inimlikkusest

Päkapikud käivad jõulude eel, teadagi, lastele maiustusi sussi sisse viimas ja aitavad jõuluvanal kingitusi pakkida. Jõgeva muusikakooli jõulueelses kontsertlavastuses “Kõige tähtsam”, mida etendati möödunud pühapäeval kultuurikeskuses, olid aga tegelasteks seitse päkapikku, kes olid kingituste pakkimisest tüdinenud.

 

Päkapikud arvasid nimelt, et nad on pakkimistööd elus piisavalt teinud ning nüüd tahaksid nad hoopis maises ja võlumaailmas natuke ringi vaadata, et leida midagi, mis neile endile rõõmu teeks ja hinge helisema paneks. Päkapikud asusidki teele, ent kuigi kaugele nad seitsmekesi ei jõudnudki. Varsti kohtasid nad nimelt toredaid rahvapillimängijaid ning üks päkapikkudest tundis ära, et just nende hulka tahab ta edaspidi kuuluda.

Ka ülejäänud kuus päkapikku leidsid kontsertetenduse edenedes endale uued sõbrad: üks jäi kuulama väikeste laululaste esinemist ja liitus nendega, teine leidis koha klaveriduos, kolmas avastas endas tantsuande ja võeti tantsutruppi, neljas sulandus klarneti- ja flöödiansamblisse, viies sai üheks pillimeheks vaskpilliansamblis ja kuues võttis koha sisse lastekoori ridades. Nii pudeneski päkapikkude seltskond laiali ja igaüks leidis endale selle, mida hing igatsenud oli.

Ning lõpuks sai selgeks ka see, mis on too lavastuse pealkirjas mainitud kõige tähtsam. Sellele andsid vastuse lastekoori esitatud “Laulu inimlikkusest” sõnad: “Kõige tähtsam  inimestel/ pole paksus ega pikkus,/ kõige tähtsam elu kestel/ kõigi jaoks on inimlikkus.”

Oma saal jääb kitsaks

See Leelo Tungla ja Olav Ehala loodud laul on tuleva-aastase laulupeo kavas ning pala sobis suurepäraselt ka muusikakooli jõululavastusse: on ju jõulud aeg, mil iga inimene peaks enda sisse vaatama ja mõtlema, kas tema on andnud endast kõik, et maailm elamiseks parem koht oleks.

Jõulude eel on muusikakooli õpilased ka varasematel aastatel kontsertkavaga esinenud ning seda just kultuurikeskuses, sest muusikakooli enda saal jääb sellise ettevõtmise jaoks igapidi kitsaks: ei mahu sinna ära esinejad ega pealtvaatajad. Tänavu otsustati aga tavaline kontserdikava ühtseks lavastuseks edasi arendada. Selleks kutsuti appi osav sõnaseadja Valdi Reinas, kes kirjutaski vahvad värsivormis vahetekstid eneseteostust otsima läinud päkapikkudest ja kandis need lava tagant mikrofoni lugedes ka ise ette.

Nii saigi kokku toreda sõnumiga lavastus, milles oli võimalus üles astuda kõigil muusikakooli kollektiividel: rahvamuusikaansamblitel Nöpsid ja Tuustar (juhendaja Eha Niglas), väikestel laululastel (Eha Niglas ja Karin Luik), lastekooril (Merike Katt), klaveriduol (Gerda Heinmaa), viiuliansamblil (Svetlana Alp), flöödiansamblil (Kersti Varrak), klarneti- ja flöödiansamblil (Kersti Varrak ja Kristi Talistu), vaskpilliansamblil (Kaido Järvsoo), kitarriansamblitel (Aivar Mihkelson ja Hillar Laane) ning huviõppeosakonna tantsurühmadel Nööbike, Pärlid, Slide, Monte ja Föönix (Marika Järvet, Ave Lääne ja Ruben Roos). Üks tubli viiuliõpilane — Helis Kiis — esines ka soolonumbriga.

Hea võimalus õpitut näidata

“Meie jaoks ongi jõulukontserdi puhul oluline see, et põhi- ja huviõppe lapsed koos tegutseda saaksid ning et üles saaksid astuda pilliansamblid: nii leiab ansamblitundides õpitu väärilise väljundi,” ütles Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt. “Ka meie väikeste laululaste jaoks on jõulukontsert hea võimalus õpitut näidata. Aga just nende mudilaste hulgast tuleb mõne aasta pärast tõhus järelkasv meie pilliõppesse.”

Kontsertlavastuse väljatoomisele eelnes direktori sõnul poolteist kuud tööd.

“Kõiki lavastusega hõivatud õpilasi proovideks korraga kokku saada oli meil küll peaaegu võimatu, ent sellise suure ettevõtmise puhul tuleb ikka ka väikesteks juhuslikkusteks ja ettearvamatusteks valmis olla,” ütles Merike Katt.

Kui varem on muusikakooli jõulukontsert toimunud mõnel argipäevaõhtul, siis tänavune kontsertlavastus leidis koha kultuurikeskuse teise advendipühapäeva programmis.

“Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar arvas, et meie lavastus sobiks kenasti linna advendiürituste hulka, ning meil polnud midagi selle vastu,” ütles Merike Katt.

Noorte muusikute ja tantsijate jõulumeeleolust kantud etendust tulid loomulikult vaatama nende vanemad, ent oli ka teisi huvilisi. Kultuurikeskuse saal sai igatahes rahvast nii täis, et toole tuli maja pealt juurdegi otsida. Kontsertlavastuse lõpus jagas jõuluvana muusikakooli lastele kingitusi. Rahvas saalis oli kingituse juba saanud — laste toreda esinemise näol.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus