Lauluetendust aitasid põnevamaks muuta puhkpilliorkestrid Jõgevalt ja Põltsamaalt, ?amaanikoda Vaimukanuu ning Eesti Raadio laululapsed, külalisdirigent oli Lydia Rahula.
Laulupidu oli Vikerkaarevärviline, nii marssisid mudilaskoorid peoplatsile rohelise, poistekoorid kollase, naiskoorid helesiniste, lastekoorid tumesiniste, puhkpilliorkestrid violetsete ning segakooride naised oranzide ja mehed punaste rätikutega.
Lauljad vajavad esinemisvõimalusi
Rongkäik algas trompeti kutsungiga kirikutornist ja jõudis Palamuse laululavale neljast ilmakaarest. Samal ajal alustas Vaimukanuu trummiloitsuga, mis läks üle sõnaliseks vikerkaareloitsuks.
“Justkui ei muutu see aegade rutus, me rännak on rahutu ring, nii elus kui muinasjutus jääb suurimaks otsijaks hing.” Laulu “Kuula südant” ühe salmi saatel süüdati laulupeo tuli. Laulupidu oli ühtseks tervikuks seotud vahetekstide, Vaimukanuu trummimuusika ja loitsude abil.
Ürituse Palamuse-poolse korraldaja, kunstilise toimkonna liikme ja Palamuse rahvamaja juhataja Tiina Tegelmanni sõnul meeldis talle just see, et pidu oli üles ehitatud lavastusele, mitte lihtsalt kooride vahetumisele ja laulule.
“Väga palju andis peole juurde ?amaanikoja Vaimukanuu elav muusika, samuti Eesti Raadio laululaste esinemine ja muidugi külalisdirigent Lydia Rahula,” ütles Tegelmann.
Maakonna laulupeo idee tuli Jõgeva maavalitsuse peaspetsialistilt Maie Puusepalt, kelle sõnul tuli tal mõte oma maakonna laulupidu korraldada pärast eelmise aasta üldlaulu- ja tantsupidu Tallinnas.
“Selleks, et suur pidu õnnestuks ja koorid hästi laulaksid, on väikesed peod väga olulised,” ütles Puusepp. Tema sõnul on lauljtel vaja väljundit, see tähendab esinemisvõimalusi, mille nimel harjutada, selleks on maakonna laulupidu väga hea.
“Eelkõige on oluline järjepidevus,” lisas ürituse Palamuse- poolne eestvedaja Tiina Tegelmann, kelle sõnul on tore, et peo toimumiskohaks just Palamuset pakuti. Järgmisel aastal täitub 80 aastat Palamuse laulupäevade traditsiooni algatamisest ning seetõttu tuleb siis seal ka kihelkonna laulupidu.
Üks suuremaid ühisprojekte
Palamuse inimestele tõi laulupidu mõistagi tööd juurde: just nemad pidid jälgima seda, et laulupeo plats õigel ajal peoks valmis ja korras oleks, samuti oli kohalike ülesanne peoliste toitlustamine. Tuli lahendada ka kohapeal tekkinud probleeme.
Just Palamuse meeslauljad need, kes juhatasid vikerkaarevärvides koorid õigetele kohtadele, toetasid oma tugevate häältega ühislaule, osalesid laulupeotule süütamisel.
Maie Puusepa sõnul algasid ettevalmistused laulupeoks juba septembris, kui saadi kokku Jõgevamaa koorijuhtidega. Koos arutati läbi tulevase peo repertuaar, kusjuures valiti just sellised palad, mida lapsed ise meelsasti laulavad, koorijuhid aga hea meelega dirigeerivad ja õpetavad.
Maie Puusepa kinnitusel arutati kava mitu korda läbi, samuti toimusid proovid erinevatele kooriliikidele. “Seda suurt tööd, mida õpetajad ja koorijuhid on ära teinud, on võimatu sõnadega kirjeldada ja selle eest vääriliselt tasuda,” ütles ta ja lisas, et maakonna laulupidu on kindlasti üks tänavusi suuremaid maakonna ühisprojekte.
Jõgevamaal on kaks korralikku lauluväljakut ? Palamusel ja Põltsamaal. Et aga Peipsi-äärsete maakondade laulupidu toimus 2003. aasta suvel Põltsamaal, samuti on sealne laululava maakonna kooride jaoks natuke liiga suur, pakutigi laulupeo korraldamise võimalust just Palamusele.
“On ka väga oluline, et leiduks aktiivseid inimesi, kes korraldamisele kaasa aitaksid, Palamusel on ka see tingimus täidetud,” kiitis Puusepp kohalikke kultuuritegijaid.
Tema sõnul toimub järgmisel aastal maakonna tantsupidu, edaspidi on kavas hakata korraldama laulu- ja tantsupidusid üle aasta.
Laulupeo pealavastaja ja häälekoolitaja Eve Lukk ütles, et vikerkaarevärviline Vikerlauluring peegeldas nii nähtavat kui nähtamatut. Publikule sai nähtavaks-kuuldavaks see, mis lavalt kostus, nähtamatuks jäi neile aga töö, mille tegid ära lauljad ja nende õpetajad. “Vikerkaar on taevas imeline, kuid see ime jõuab uudsena ka inimestesse, tekitades ahaa-efekti,” ütles Lukk. Samuti on vikerkaarevärvidel omad tähendused, mis kajastuvad ka mitmetes õpetustes.
“Jõgevamaa laulupidu oli südamelaulude päev, kus lauldi neid laule, mis tulevad südamest, mille valikul said kaasa rääkida nii lauljad kui õpetajad,” ütles Lukk. Tema sõnul oli peo juures väga oluline see, et kui suurtel pidudel on muutunud repertuaar väga keeruliseks, siis Jõgevamaa laulupeol tulid ettekandmisele just kõige lihtsamad lood ? südamlikud ja loomulikud.
Tänurituaalil said kõik juhendajad ja koorijuhid kingituseks purgi mett, kuid suurem oli lauljate tänu, mida nad hõigete ja aplausiga väljendasid.
EVA KLAAS
