Laupäeval kogunes Kuremaa järvejääle paarkümmend mootorsõidukit, mille hulgas ka mitmed mootorrattad. Siiski ei sõidetud võidu peale, vaid igaüks näitas enda ja masina võimet eriti libedal pinnal hakkama saada.
Igal talvel on motoklubi Jõgeva MC korraldanud Kuremaa järvejääl oma liikmetega väikese koosviibimise, mille käigus nauditakse talvemõnusid. See tähendab, et järvejääle lükatakse rada sisse ning igaüks saab seal oma sõiduvahendit ja oskusi proovida. Keegi sõiduaega ei mõõda ning paremusjärjestust välja ei selgitata. Sõidetakse oma lõbuks, hoides end uue motohooaja alguse ootuses sõiduvormis. Hiljem kosutavad motomehed end järvelaeva Linda pardal tünnisaunas ning selle lähistele raiutud jääaugus.
Kui varasemalt on niinimetatud “Kuremaa jääaugurallil” osalenud peamiselt vaid Jõgeva MC liikmed ja klubi sõbrad, siis sel aastal oli kohale tuldud ka mujalt. “Piisas vaid sellest, et kolmapäeval lükkasin järvele raja sisse, ning vaata, mis juhtus,” näitas Jõgeva MC klubi president Eigo Ellisson laupäeva pärastlõunal järvele, kus hullas mitukümmend inimest erinevatel mootorsõidukitel. Esindatud olid nii maastiku- kui ka tänavasõidutsiklid, ATVd ja lumesaanid.
Isetehtud piikrehvid
Kuigi talvel pannakse kaherattalised sõidukid garaaži kevadet ootama, oli nii mõnigi motosõber oma tsikli talveunest äratanud, et Kuremaale sõitma tulla. Et libedal pinnal püsti jääda, olid tsiklid varustatud piikrehvidega. Marko Vahti krossitsiklil olid all selleks ette nähtud naastrehvid, millega tema sõnutsi saab ka maastikul sõita. “Kui isetehtud piigid kuluvad maastikul ära, siis need peavad vastu,” kinnitas ta. Rajal, kus jalakäijagi kiirema sammu korral selili prantsatas, liikus Vahti juhitud krossitsikkel hämmastavalt stabiilselt.
Tänavasõidutsiklite rehvidele olid nende omanikud ise piigid valmistanud ja sisse keeranud. “Need on poltidest tehtud, lased käia peal teravaks ja keerad sisse,” selgitas tsiklijuht Lauri Lille ning lisas, et jääl sõitmiseks tuleb tavalisele tsiklirehvile sisse panna ka õhukumm, sest isetehtud piikidega rehv enam lohvita õhku kinni ei pea.
Osalejad Soomest ja Hollandist
Üks kõige eriskummalisemaid masinaid, millega jäärajal sõideti, oli veneaegse mootorsae “Družba” mootorist, lumelauast ning Fiskarsi labidast ehitatud liikur. Selle aparaadi oli valmistanud Jouni, kes tuli jääaugurallile Soomest. Lumelauast ja saemootorist ehitatud masin liikus umbes jalakäija kiirusel ning selle juhtkangiks oli labidas, mida kallutades sai sõidukit soovitud suunas tüürida.
Et sõidurada järvel oli küllalt pikk ja seal liikusid Jouni kätetööst palju kiiremad sõidukid, siis soomlane kogu ringi ette ei võtnud. Järvelaeva ja raja vahet sõitis ta aga jalavaeva vähendamiseks ikkagi oma pilkupüüdva ja muljetavaldavat lärmi teinud masinaga.
Jouni polnud laupäevasel jääaugurallil ainuke välismaalane. Kohal oli ka nüüdseks juba mitmeid aastaid Jõgevatrefil osalenud Pim Hollandist, kuid krõbedaid külmakraade oli tuulikute maa mehele siiski liiga palju ning ta otsustas jälgida järvejääl toimuvat soojast toast.
EILI ARULA
