Ilmselt on iga eestimaalase unistuseks puhata meie kliimas just suvisel ajal. Ehkki täpselt ei tea iial ette, kas oodatav suvi tuleb ikka soe ja puhkamisvõimalusi pakkuv või hoopis jahe ja vihmane. Ent lootma peab.
Vahetult enne jaanipäeva, 18. ja 19. juunil korraldas MTÜ Läänemaa Turism
Reisi esimeseks peatuspaigaks oli Nõva vallas Perakülas asuv RMK loodusmaja. Selle maja juurest saavad alguse mitmed matkarajad, mida ajakirjanikest reisiseltskonnal ajanappusel siiski polnud võimalik läbi käia. Samas on RMK loodusmajas üles seatud ekspositsioon, mis annab matkajatele ja looduses ringi liikuvatele inimestele hoiatava signaalina ülevaate sellest, mis juhtub siis, kui kellegi hooletu tegevuse läbi metsatulekahju tekib. Täpsemalt saab RMK Peraküla loodusmajas ülevaate sellest, millised on metsatulekahju tagajärjed. Selgus, et tulekahju tagajärgedest ülesaamiseks kulub looduses aega vähemalt kümme aastat.
Park seiklushimulistele
Roosta puhkekülla on rajatud seikluspark, kus saavad vastavalt võimetele ja oskustele ennast proovile panna nii lapsed kui täiskasvanud, nii rohkem kui vähem osavad. Roostalt viis teekond edasi Linnamäel asuvasse Uuskalda spordi- ja puhkekülla. Teiste sportlike atraktsioonide kõrval pakub Uuskalda omapärast tegevust — maapurjetamist. Tavaliselt oleme harjunud sellega, et purje jõul liigutakse vees või jääl. Linnamäel on loodud võimalus ka kuival maal purje abil ja tuule jõudu kasutades edasi liikuda. Ise kätt proovinuna võin kinnitada, et korraliku tuule olemasolul võtab see sõiduvahend päris korraliku kiiruse üles. Samas sattusid maapurjetamist proovinud ajakirjanikud sealse raja ühes metsale lähedal asunud kurvis n-ö tuulekotti, kust omapärane sõiduk enam kuidagi edasi ei tahtnud liikuda. Sai siis appi tõtanud tegelasele naljatamisi öeldud, et neil tasuks rajast paari-kolmekümne meetri kaugusel kasvav mets maha võtta.
Mulle vastati aga, et spordi- ja puhkekeskuse rahval just selline plaan olevatki. Kindlasti pakkus maapurjetamine põneva elamuse kõigile, kes purje ja ratastega varustatud sõiduriista tüüri hoida söandasid.
Vormsile paraja ringiga
Haapsalu Veskiviigi sadamast sai alguse meresõit Vormsi saarele uhke ajaloolise jahiga “Rjunbarn”. Millegipärast sõitis see uhke purjelaev aga Vormsile üsna suure ringiga ja meie asjatundmatule reisiseltskonnale ei saanudki täpselt selgeks, miks meid just sellist mereteed mööda sihtpunkti sõidutati. Võib-olla ei tohi muud veesõidukid lihtsalt parvlaevade teel liikuda.
Ent meresõit oli vahva ja hetkeks sattusime isegi päris tõsisesse lainetusse. Tegelikult oli see tõeliselt elamuslik hetk,kui purjelaev korraks lainetel tõsiselt kiikuma hakkas ja kui mõned korrad laine kergelt üle pardagi lõi. Ent meri on, teadagi, väga muutliku meelega ja nagu Veskiviigi sadamast väljudes, nii võttis Vormsi saare Sviby sadam saabujad vastu päikeses sillerdava ja täiesti rahuliku merega.
Kõigil, kellel on tekkinud plaan Vormsi saart külastada, tasuks see retk ette võtta jalgratastel, mida on võimalik rentida kohe sadama lähedal asuvas laenutuses. Umbes 16 kilomeetrise pikkuse ning 8,5 kilomeetri laiusel ning 100 kilomeetri pikkuse rannajoonega saarel liikumiseks on jalgratas igati sobilik sõiduriist. Külastasime ka Vormsi Põhikooli, kus käib tarkust taga nõudmas 16 õpilast. Seda on just parasjagu nii palju, et väikesaarel oma kooli tasub pidada, samas aga nii napilt, et igasse klassi lapsi ei jätku. Meie giidi Ene Sarapuu sõnul on kaks kolmandikku Vormsi saarest rootslaste omanduses. Ilmselt on see ka peamine põhjus, miks Vormsi igati kena ja heakorrastatud välja näeb. Eriti torkavad silma nn rootsi punasega üle värvitud puumajad, kui kohtab rookatuseidki. Esinduslikud on ka Vormsi külalistemajad.
Aasta küla Kiideva
Järgmine reisipäev viis ajakirjanikud esmalt väikesele ringsõidule Vormsil ja seejärel sõidutati külalised tagasi mandrile.
Esmalt vaatasime teisel reisipäeval üle Ridala vallaas asuva Kiideva küla, kus teejuhiks oli külaelu eestvedaja Tiiu Tomingas. Kiideva puhul ei saa mainimata jätta, et see omanäoline ja heakorrastatud kaluriküla valiti mullu aasta külaks. Kiideva pakub silmailu, kuid annab ka ülevaate sealsete aktiivsete inimeste käsitööst ja külaelust.
Hea mulje jättis samas Ridala vallas asuv Puise poolsaarel Matsalu rahvuspargi territooriumil asuv Puise küla, mida ümbritseb veidi sügavam meri kui Kiideva küla rannas.
Esinduslik Altmõisa külalistemaja on tuntud selle poolest, et lisaks majutusteenuse pakkumisele kasvatatakse seal ka maasikaid. Just seetõttu pakutakse marju ka selle maja külalistele ning lisaks korraldab Altmõisa igal aastal suure maasikapeo, kus jätkub tegevust kogu perele. Tänavu peetakse maasikapidu juba järgmisel laupäeval, 10. juulil. Läänemaa- reisi kaasa teinud ajakirjanikud julgevad nähtut ja kogetut teistelegi soovitada.
i
TOOMAS REINPÕLD
