Laulupeotuli süüdati Tartus Narva mäel, paigas, kus 135 aastat tagasi toimus esimene üldlaulupidu. Tantsupeotuli süüdati kauaaegse tantsujuhi ja viljaka tantsulooja Helju Mikkeli kodutalus Haldjal. Kassinurme valiti tulede ühendamise paigaks sellepärast, et siin sai möödunud aasta kevadel teoks laulu- ja tantsupeotoimkonna liikmete esimene ühine metsaistutuspäev, laulu ja tantsurahva tänavuste üleriigiliste metsaistutustalgute proloog.
Kui tuletoojad ning laulu- ja tantsurahva esindajad hiide olid jõudnud, istutasid Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõunik Ilmar Moss hiide Luual tegutsevas Karukäpa puukoolis kasvanud seitsmeaastase pärna. Kuna istutamisel oli abiks puukooli omanik Madis Jürimaa ise, on lootust, et puuke ka hästi kasvama läheb. Eesti Rahvusmeeskoor ja kõik teised toetasid istutustööd vendade Johansonide eestvedamisel lauldud regivärsilise lauluga, mis kõneles puudest ja laulu alustamisest. Rahvatantsupeo üldjuhid ja assistendid tantsisid värskelt mulda saanud puu ümber ära “Oige ja vasemba”.
“Kassinurme senise hiiepuu ? kase ? eluiga ei tarvitse enam väga pikk olla, seepärast on õige aeg uus hiiepuu istutada,” ütles Kaupo Ilmet. “Pärn on ajast aega olnud eestlaste püha puu. Loodan, et saja aasta pärast, kui tähistatakse Eesti laulupidude 235. aastapäeva, on sellest pärnast saanud juba väärikas hiiepuu.”
Enne tulede ühtesulatamist päris Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee tuletoojailt aru, missuguse sõnumiga nad hiide on tulnud.
“Helju Mikkel ja metsamees Hendrik Relve andsid meile Haldjalt kaasa sõnumi, et me tantsutuld hästi hoiaksime ning et kõik tantsijad saaksid omavahel niisama hästi läbi kui puud metsas,” ütles tantsutule hiide toonud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimees Kalev Järvela. Laulutule tooja, Eesti Kooriühingu esimehe Aarne Saluveeri sõnum oli järgmine:
“Laulupidu on eestlaste jaoks nagu tüvitekst või sakraalne toiming, mis kannab rahvuse põhiväärtusi: usku maasse ja rahvasse, perekonda ja lastesse ning õigusse olla vabad. Laulupidu on ajastu kontekstist olenevalt olnud kas protesti- või rõõmupidu. Usume, et seekord peetakse rõõmupidu.”
Kui laulu- ja tantsutuli olid ajaloolises laulupeotõrvikus üheks saanud, andis Aet Maatee tule üle Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehele Jaan Otsale, kes lubas, et meestelaulu selts hoiab seda kuus päeva kenasti oma hoole all ning toimetab selle läbi Kagu-Eesti maakondade 1. juuliks Tallinna.
Eesti Meestelaulu Selts on laulu- ja tantsupeo tule läbi Eestimaa eri paikade pealinna toomist korraldanud ka kolme varasema suurpeo eel. Seekord saab tuld tervitada Kagu-Eesti maakondade rahvas. Selsamal laupäevaõhtul peeti tulesaabumispidu juba Põlvamaal Kanepis, pühapäeva õhtuks jõudis tuli Räpinasse ja eile õhtuks Võrru.
“Laulupeotulega mööda Eestimaad sõitmine annab vapustava ja rahvustunnet toitva elamuse,” ütles koos priitahtlikust pritsimehest abikaasa Tuvega kõik tuleteekonnad kaasa teinud järvajaanilanna Silva Kärner. “Aatelised inimesed on nii need, kes tuld saadavad, kui ka need, kes seda tervitama tulevad. Pedagoogina püüan tuleteekondadelt saadud kogemuse võimalikult ehedalt oma õpilastele edasi anda.”
Sootuks teistsuguse, suisa ?okilaadse elamuse said Kaupo Ilmet ning Kassinurme linnamäe hooldajad Jaanus Jaama, Raivo Kittus ja Paul Pinka laupäeva keskpäeval, kui nad Kassinurme tuleloitsu ette valmistama läksid: nad leidsid nimelt eest väljakaevatud väravapostid, kummuli lükatud stendid, lõhutud pingid, laiali pillutud püstkojad jne. Õhtuseks tseremooniaks suutsid tublid metsamehed paiga taas enam-vähem korda seada. Koletu teo kordasaatjaid ? kõhetud poisiklutid need küll olla ei saanud ? otsib politsei.
RIINA MÄGI
