Laulu- ja tantsupeole pühendunuid tunnustati kodarrahaga

Neljapäeval andsid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Kooriühing ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koos president Kersti Kaljulaidiga esimest korda laulu- ja tantsupidude ajaloos pikaajalise pühendumise eest välja laulu- ja tantsupidude kodarrahad.


President Kersti Kaljulaid ütles oma kõnes: „Meist hoovab elu ja võitmatut rõõmu. Sada viiskümmend aastat tagasi ei osanud mitte keegi täpselt ette näha, kui võimsalt mõjub meie inimestele see ühise laulupeo vägi, mille Johann Voldemar Jannsen koos oma kaasteelistega Tartus elama pani. Ma arvan, et kui nad oleks osanud näha, siis oleks see asi meil ära keelatud.

Aga näe, ei osanud. Meie rahva suured peod on meile alati andnud julgust ja jõudu ning eneseusku, mis on kasvanud üksteise toel. Aidanud meil sammuda suure sihi poole, vaba Eesti riigi poole. Ja paraku on seda tulnud teha vähemasti kaks korda.

Meile kõigile on laulu- ja tantsupeod meie rahva elusõna, olid ka rasketel aastatel.”

Raske teistele tõlkida

Kersti Kaljulaid rääkis, et laulupidu on teistele inimestele ja rahvastele raske tõlkida. Need, kes ei ole käinud laulu- ega tantsupeol, ei tea, mida see pidu tähendab. Seda peab tundma ja kogema.

President tänas roosiaeda kogunenud kodarrahade saajaid, kes on kandnud laulu- ja tantsupidude vaimu läbi aegade ning kelle juhatamisel oleme ennast eri aegadel suureks loonud.Kodarrahade üleandmise austusavalduse tseremoonia  presidendi roosiaias oli ülev ja püha. Sõõr kodarraha saajaist, ning aumärgi üleandjaist oli kui sümbol. Osalejad olid end ehtinud rahvarõivaste ning rahvuslike ehetega, mis on kauneimad kõigist pidurõivaist.

Laulu- ja tantsupeo kodarraha pälvisid Aarne Saluveer, Aet Maatee, Age Raa, Alli Põrk, Alo Ritsing, Andres Avarand, Angela Arraste, Anneli Mäeots, Ants Soots, Ants Üleoja, Ello Odraks, Ene Jakobson, Ene Vohu, Ene Üleoja, Enn Oja, Erika Kõllo, Erika Põlendik, Ester Mägi, Hando Runnel, Heldur Saade, Helje Põvvat, Helle Mare Kõmmus, Henn Tiivel, Hirvo Surva, Igor Tõnurist, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Jaan Laidmets, Jaan Ots, Kaie Kiilaspää, Kalev Järvela, Karl Õiger, Külli Tüli, Leelo Tungal, Leho Muldre, Lennart Jõela, Liia Palmse, Liidia Konsa, Lille-Astra Arraste, Linda Pihu, Lydia Rahula, Maido Saar, Maie Orav, Maire Udras, Marju Viitmaa, Meeli Müller, Merike Toro, Natalja Kuzina, Olav Ehala, Olev Oja, Raul Talmar, Rein Rannap, Silvia Mellik, Tiia Järg, Tiia-Ester Loitme, Tõnis Kõrvits, Undel Kokk, Urve Kilk, Vaike Uibopuu, Valdur Talts, Vello Loogna, Ülle Feršel, Ülo Luht.

Kodarraha on aumärk, mis on kõrgeim austusavaldus pühendumise eest laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidmisel ja edasikandmisel. Need antakse esimest korda üle sellel aastal, sest tänavu möödub esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda.

Panust pole võimalik üle hinnata

Noore helilooja ja dirigendi Rasmus Puuri sõnul on noorel põlvkonnal vähemalt sama suur au kodarraha saajatele üle anda, kui neil seda saada, sest nende sissetallatud radadel on kergem käia ning omakorda järgnevatele põlvkondadele teed rajada. „Ühegi kodarraha saaja panust ei ole võimalik üle hinnata ning ma väga loodan, et ka uued põlvkonnad on ühel ilusal päeval selle väärilised,“ ütles Rasmus Puur.

Kodarraha on ajalooliselt olnud Eesti eripärane ehtetüüp, mida mujal maailmas ei tunta ja mis levis 19. sajandil peamiselt Lääne-Eestis ja Pärnumaal, aga ka Lõuna-Eestis.

Kodaratega rahad kasvasid välja kannaga rahadest, kui neid hakati ažuurse raamistusega suuremaks paisutama: ažuurne, rattakodaraid meenutav serv on omakorda ümbritsetud võruga. Kui raha ümber asetati kaks võru, mille mõlema vahed täideti kodaratega, siis nimetati seda kahe kodaraga rahaks. Sõõr, ratas ja kodarad (kõike kokku on nimetatud ka ilmarattaks) on vana pühaduse ja õnne sümbol. Ilmaratta motiiv on sageli maagiliste märkide ja amulettide valmistamise aluseks.

KATERINA PUUSEPP

blog comments powered by Disqus