Saabuvaid kevadpühasid plaanib tähistada 93% eestimaalastest ja 90% lätimaalastest. Mida vanem inimene, seda olulisemad lihavõttepühad tema jaoks on. Pühi plaanivad veeta nii eesti- kui lätimaalased peamiselt pere ja sõprade seltsis. Lätis kavatseb veeta pühad sõprade-sugulastega 73% ja Eestis 61%.
Kevadpühade traditsioone armastavad nii Eesti kui Läti inimesed. Kui näiteks eestimaalastest on otsustanud ise mune värvida 84%, siis lätimaalastest plaanib värvimise ette võtta koguni 94% 15-74 aastastest elanikest. Kevadpühade tähistamine on Eestis olulisem vanema generatsiooni, naiste ja mitte-eestlaste jaoks, Lätis keskealiste inimeste ja maaelanike jaoks. Iga viies eestimaalane ja peaaegu iga teine lätimaalane plaanib minna kirikusse. Selline Lihavõtte traditsioon on nii Lätis kui Eestis enam levinud muust rahvusest elanikkonna seas.
Erinevused kahel maal ilmnevad seoses sooviga külastada kevadpühade üritusi – eestimaalastest vaid 8% plaanib erinevatel üritustel osaleda, lätimaalastest seevastu koguni 42%.
Huvitav on seegi, et vabu päevi on üle kolmandiku Läti elanikest otsustanud kasutada ?oppamiseks, Eestis sedalaadi huvi peaaegu puudub. Nii Lätis kui Eestis kavatsevad pühade ajal kauplusi külastada eeskätt just noored vanuses 15-24 ? Lätis peab sellist plaani iga teine noor ja Eestis iga kümnes.
Eesti- ja lätimaalaste kevadpühade tähistamise traditsioone uurisid TNS Emor ja TNS Latvia telefoniküsitluses ajavahemikul 21.03. ? 02.04. 2006. Uuring korraldati 15-74-aastaste inimeste seas.
EMOR/Vooremaa
