Reisi programm koosnes külaskäikudest erinevatesse alusharidust pakkuvatesse asutustesse ning koolitusest, kus osalejatele tutvustati Läti Vabariigi alushariduse arengusuundi.
Esimene külaskäik viis Eesti lasteaednikud Ruhja (Rujiena) lasteaed-algkooli. Vestlusringis Läti kasvatajatega võrreldi üksteise kogemusi. Kuigi eeldati, et ega need Läti ja Eesti haridusasutused väga erinevad olla saa, selgus, et üht-teist uut ja huvitavat kõrva taha panna siiski on. Üks väärt teadmine, mis Ruhjast meelde jäi, oli see, et seal hakkab lasteaiaõpetaja tulevase emaga tegelema juba pärast naise rasedaks jäämist. Nõnda saavutatakse hiljem väga hea koostöö ning leitakse lapse arenguks parimad võimalused. Ruhja lasteaia juhataja peab eriti oluliseks lapse arendamist kuni kolmanda eluaastani. Ta kirjutab sellel teemal koguni doktoritööd. Ruhja lasteaed on rahvusvaheliselt tuntud, kuna osaleb viies-kuues projektis.
Keeleõpe lasteaias
Reisikavas oli ka Riia linna lasteaedade külastamine. Väga huvitavaks kujunes visiit lasteaeda, kus tegutses ka kaks vene rahvusest laste rühma. Ikka eesmärgil, et lapsed õpiksid läti keelt. Lisaks kasvatajatele on selliste rühmade koosseisus keeleõpetaja, kes oskab perfektselt nii läti kui ka vene keelt. Lastega räägitakse läti keeles, kuid kui mõni laps millestki aru ei saa, selgitab õpetaja talle tasakesi vene keeles jutu mõtte ära.
Paraku seisab lasteaia juhtkond nüüd hoopis teistsuguse probleemi ees ? nimelt tahavad lätlastest vanemad, et nende lapsed saaksid lasteaias selgeks vene keele. Inimesed mõistavad, et kui kaks rahvust kõrvuti elavad, peavad nad oskama ka üksteise keelt. See on väga hea integratsiooninäide, millest võiksid eeskuju võtta ka eestlased.
Kõnealuse lasteaia juhataja meenutas siiski ka juhtumit, kus üks vene poiss keeldus läti keelt õppimast. Hiljem selgus, et poiss oli sellise hoiaku läti keele suhtes kodust kaasa saanud. Kui juhataja poisi emaga vestles, mõistis ka too, et keelt oskamata jäetakse ju iseennast ilma millestki väga olulisest. Tagantjärele oli juhatajal hea meel tõdeda, et poiss omandas lasteaia lõpuks kenasti läti keele ning lapse eeskujul hakkas tema emagi läti keelt õppima.
?Riia alusharidusasutustes torkas silma nende korrasolek,? ütles Lilia Sootla. ?Üks külastatud lasteaedadest oli kaks, teised 25-30 aastat vanad. Ja kõik nägid välja kui värskelt ehitatud! Korras olid ka lasteaedade õuealad. Mänguvahendid olid ehitatud puidust ning sobisid suurepäraselt looduslikku keskkonda puude alla. Samas polnud lätlased ise kõige uuema lasteaiaga rahul, sest selles on liiga palju üldpinda, mis tuleb kasuliku pinna arvelt. Siiski olid nad rõõmsad, sest uue lasteaia projekteerimistööd juba käivad.?
Vaid toiduraha
Eestis tuntakse Lilia Sootla sõnul puudust nn puukasti-tüüpi vooditest, mille puhul saab üksteise sisse peita kolm-neli magamisaset. Neid kokku ja lahti tõmmates jääks lastele piisavalt mänguruumi. Paraku tuleb meie lasteaedades väikeste meistrimeeste ehitustööd magamisaja saabudes ära lammutada. Samas rõhutatakse, kui oluline on lapse arengule see, et ta saab oma tööd pidevalt täiustada. Lätis igatahes laste pealt kokku ei hoita. Vanemad peavad maksma vaid toiduraha, mingeid kohamakse ega muid kulusid neil ei ole. Puuetega laste vanematel pole isegi toidukulutusi ? nendele on kõik tasuta.
Lasteaiapersonal on valdavalt kõrgharidusega, ka õpetaja abidel on vastav haridus. Lätis on abide näol tegemist inimestega, kes õpetajaid tõesti abistavad. Ainuke nn koristustöö, mida nad peavad tegema, on ruumide puhastamine. Toidu ja toidunõudega nad jändama ei pea, sest lapsed käivad sööklas söömas, vaid sõimeealised söövad rühmas.
?Tagantjärele võib tõdeda, et reis oli meeldiv ja igati kasulik ning andis palju mõtteid, kuidas oma koduvabariigis asju paremini teha,? ütles Lilia Sootla. ?Päevi muutsid veelgi sisutihedamaks ühised vestlusringid. Ka meie vaba aeg oli väga meeldivalt sisustatud. Nimelt vaatasime Läti Rahvusooperis balletti ?Giselle? ning lõunatasime kuulsas Lidos.?
KATRIN MIKK
