Kolmapäeval tähistati logopeediapäeva. Innove Rajaleidja Jõgeva keskuse logopeed Piret Hobolainen selgitas, mis tööd logopeed teeb ja kuidas see käib.
Logopeeditöö on väga mitmekesine. Praegu õpetatakse Tartu Ülikoolis välja logopeede, kuid kooli lõpetamisega kutsetunnistust ei saa.
„Logopeedi kutse annab Kutsekoda, logopeede hindab Eesti logopeedide ühing, mis korraldab ka täienduskoolitusi. Kliinilisele logopeedile on pisut kõrgemad nõudmised. Haiglas ja polikliinikus töötavad logopeedid tegelevad ka insuldipatsientide ja neelamisraskustega patsientidega ning muude keerulisemate probleemidega,“ selgitas Piret Hobolainen.
„Koolis sobib logopeeditööd tegema ka eripedagoog. Varem koolitatigi ju logopeed-eripedagooge. Logopeeditöö koolis ongi enamast õpiraskustega tegelemine ja lugema-kirjutama õpetamine, sellega saab ka eripedagoog hakkama.
Lasteaias on seevastu vaja ikkagi päris logopeedi, kes seaks häälikud õigeks ja teeks kõne ning kõnegrammatika enne kooli korda. See nõuab spetsiifilisemat ettevalmistust,“ rääkis logopeed.
Kuidas logopeedi abi meie maakonnas kättesaadav on?
„Nii ja naa. Meie maakonnas on paar lasteaeda ja kooli, kus neid üldse ei ole. On ka neid, kes logopeede omavahel „jagavad“.
Kui mõelda tugispetsialistidele, siis logopeede jätkub veel kõige paremini. Psühholoogidest on veel suurem puudus,“ nentis Hobolainen.
Paljud logopeedid töötavad koolis eripedagoogidena. Mõnes piirkonnas vähemalt annab sissetulekus eeliseid, sest tasu on koolide tugipersonalil, kelle hulka ka logopeedid kuuluvad, omavalitsustes erinev. Aga on juba kuulda, et paljudes kohtades on tugispetsialistid tasu poolest õpetajatega võrdsustatud. Tugispetsialistide hulka kuuluvad peale logopeedide, eri- ja sotsiaalpedagoogide veel psühholoogid, õpilasnõustajad, HEV-koordinaatorid.
Logopeede on Tartu Ülikoolis õpetatud juba ammu. Siis kui Piret Hobolainen õppis, oli üliõpilasi kursusel kuni 25. Mõni aasta tagasi lõpetas ainult viis logopeedi. „Spetsialiseerumine logopeediale ja eripedagoogikale toimub ülikooli ajal. Ka ei saa seda enam logopeediks õppida kaugõppes, ehkki sellise võimaluse pakkumine on taas kõne all olnud,“ rääkis ta.
Mis puhul vajab laps logopeed iabi?
„Lasteaialaps vajab logopeedi abi, kui ta kõneleb väga vähe, ainult üksikuid sõnu. Või kõnest on raske aru saada. Vahel tunnistab vanemgi, et ei saa aru, mis laps ütleb. Kõne ja isegi laused on olemas, aga nad agrammatilised ‒ käändelõpud on valed, sõnas jäävad häälikud vahele või on moonutatud.
Kõige lihtsam on, kui lapse kõnes puuduvad üksikud häälikud, näiteks r, s või k, mis on eesti keele raskemad häälikud.
Hea, kui lapsevanem on koos lapsega logopeedi juures. Lasteaias on seda raske korraldada. Küll annab logopeed koju harjutamiseks ülesandeid. Sageli on vaja ka kodus treenida suulihaseid. Treenida saab nii nõrka keelt, huulelihaseid kui ka põski.
Seisundite kujunemisel sageli otsest põhjust ei ole, laps on terve, aga ikkagi võivad rääkimisest osa võtvad lihased olla nõrgemad. Lihtsamal puhul on treeningust kasu, kui leida 5-10 minutit päevas. Nii saab kooliks need asjad korda ja kõne selgeks.
On asju, mida saab kirurgiliselt parandada. Lapsel võib olla liigjäik keelekida või tekitavad adenoidid suuhingamist, mis omakorda põhjustab keele ja huulte valeasendit. Kui lapsel enne rääkima hakkamist on niisugused asendid välja kujunenud, on tal raske hakata arusaadavalt rääkima. Ka vale hambumus võib kõnet mõjutada.
Kogeluse lihtsam variant tuleb ette 3‒4-aastastel lastel, kelle mõtlemine on kiire, aga hääldusaparaat ei ole veel nii nobe. Siis juhtub, et laps jääb sõna või sõnaalgust kordama. Lasemegi lapsel lihtsalt rahulikult edasi areneda, tuleb siiski jälgida, et see ei süveneks.
Uus mure, millega logopeedidel tegeleda tuleb, on lapsed, kellega on vähem suheldud ja kelle õpetajaks on olnud inglisekeelne keskkond: multifilmid, mängud ja reklaamid.“
Mida logopeed vanematele südamele paneb?
„Lapsega tuleb rääkida. Kui tundub, et kõik ei lähe nii kui peab, otsida abi, sest mida rutem lapse kõnemuredega tegeleda, seda tõhusam ja kiirem on nendega toimetulek!“ on Rajaleidja logopeed Piret Hobolainen veendunud.
Logopeediabi Jõgevamaal
Mustvee vald
*koolides 464 õpilast, neist 86 vajab logopeediteenust.
*lasteaedades 165 last, neist 48 vajab logopeediteenust.
*4,25 ametikohal töötab 6 logopeedi.
Põltsamaa vald
*lasteaedades 410 last ja koolides õpib 940, kellest umbkaudu kolmandik vajab logopeedi abi, osa lühiajaliselt, osa pikemalt.
*8,37 ametikohal töötab 10 logopeedi
Jõgeva vald
*koolides 1283 last, kellest 235 vajab logopeediabi
*lasteaedades 580 last, kellest abi vajab 137.
Jõgeva valla haridusosakonna juhataja Helle Kajaste: „Kõikidel asutustel on logopeed olemas või ostavad teenust sisse, seega esmase vajaliku abi peaks kõik lapsed saama. Võib-olla tõsisema abivajadusega lapsed saadab perearst haigla logopeedi juurde.
Peep Põdder, Jõgeva haigla juht: „Jõgeva haiglas töötab üks täiskohaga logopeed, kelle aidata on nii haiglapatsiendid kui ambulatoorselt need, kelle on logopeedi juurde saatnud perearst või suunatud sinna rehabilitatsiooniplaaniga.“
Ka Innove Rajaleidja Keskuses Jõgeval töötab logpoeed
ANDRA KIRNA
