Kolmapäev, 18 august, kell 11
Jõgeva maavalitsuse ette on kogunenud seitse ?ellujääjat?, kellest enamik vahetult enne ärasõitu veel einestama jookseb, sest ise kursusel osalev tervishoiuspetsialist Eha Anslan annab teada, et tegelikult ikka enne metsaminekut süüa ei saa, kuigi nii oli ?targal paberil? kirjas. Allakirjutanu enam kõhtu täitma ei jõua ja nii tuleb piirduda paari hommikuse võileivaga.
Kompsud, mis bussi kaasa võetakse, on väga erineva suurusega. Lisaks kohustuslikus nimekirjas olnule on igaüks kaasa võtnud seda, mida õigeks peab. Näiteks on Mustvee naised igaks juhuks kaasa haaranud telgi ? ju kardavad onnis külma saada. Ka allakirjutanu leiab oma kotist kellegi hea inimese poolt kaasa pandud kommid, mida tõenäoliselt samuti metsa kaasa võtta ei lubata….
Kolmveerand tundi hiljem
Teelt veel kaks vaprat naist, seekord naiskodukaitsjat, peale võtnud, jõuame Puurmani lähedale Utsalisse, Kaitseliidu polügoonile. Siin ootavad meid juba kursuse läbiviijad, Kodanikukaitse Seltsi liikmed Katrin Talu ja Toomas Tõnnisson.
Saunatarbed jätame maha, et kott kergem oleks, samas tuleb pakkida vajalik ?ellujäämiskott?. Selles kotis on tähtis koht mitmesugustel vajalikel asjadel. Kindlasti on sinna vaja panna tikud, samuti plaaster, aga ka sääserätik, nööri, niiti, jõhvi, nõel, seep ja isegi peegel ja kamm. Mõnede vajalike asjade otstarve jääb küll pisut arusaamatuks.
Üheksa ?eksinut? jagatakse kahte rühma, ühte neist kuulub neli mustveelast ja teise kõik ülejäänud.
Mõlemale rühmale antakse kaasa ka ämber vee jaoks ja toidukeetmise nõud.
Ja nüüd siis metsa
Edasi kulgeb teekond mööda metsarada. Toomas Tõnnisson seletab matkalistele, millised taimed kõlbavad metsas süüa ja kuidas neid kätte saada. Selgub, et paremateks maiuspaladeks on hundinui, kõige rasvarikkamad metsaannid on aga pähklid. Samuti kõlbab süüa põdrakanep, toitvad on ka võilille- ja takjajuured. Võilillejuure leotamisel tuleb aga vett iga poole tunni tagant vahetada, muidu jäävad need mõruks.
Õpetuse järgi peaks juured maast kätte saama terava kepiga, teine pool otsimiskepil soovitatakse aga teha labidakujuline.
Tegelikult on kõige tähtsam, et ?eksinud?, kes on jõudnud arusaamisele, et tõenäoliselt tuleb ööseks metsa jääda, leiaksid koha, kuhu ööbima jääda ja saaksid sinna ehitada onni.
Ellujäämiseks tuleb tööd teha
Selleks, et metsas ellu jääda, tuleb vaeva näha. Et kusagil ööbida, on vajalik ehitada endale ööbimiseks onn. Koha selle ehitamiseks leiame sobiva, olemas on juba mahakukkunud puud. Korraliku onni ehitamiseks on vaja koguda kõikvõimalikku materjali, vaja läheb ka noa ja sae kasutamise oskust, kirvest mõistagi “eksinutel” kasutada ei ole.
Kõigepealt soovitavad juhendajad Kodanikukaitse Seltsist tassida kohale alusmaterjal ja alles siis panna onnile toed ja vaiad ? nii on töö lihtsam, kiirem ja ka ohutu.
Eluaseme püstipanemine on küll aeganõudev, kuid mitte eriti keeruline töö. Abiks on ka Kodukaitse naiste eelteadmised. 4-5 tunniga saab valmis igati soe ja mugav eluase.
Kõht ei olegi tühi
Kuigi korraldajad püüavad ellujääjaid meelitada sööki otsima, ei ole kõht üldse nii tühi, et juurikad erilist vaimustust tekitaksid. Kõige parem on tee, mille Eha Anslan oskab valmistada väga maitsva. Esimesel õhtul tehakse seda näiteks maasikalehtedest ja vaarikavartest, lisandiks natuke naistepuna. Kõige väärtuslikumaks ?toidupooliseks? on aga vaarikad, mida metsas piisavalt leidub, need metsaannid annavad ka teele meeldiva maitse. Nõgeselehed pole samuti pahad, kuid maitsevad toorelt paremini kui keedetult. Süüa kõlbab veel hundinui, kuid selle kättesaamine on üsna vaevanõudev ja väga just ei viitsi sellega vaeva näha.
Korraldajad panevad ellujääjatele südamele, et need ikka piisavalt jooksid, paljas vesi aga ei taha tühja kõhuga enam hästi alla minna, tunduvalt parem on tee.
Kasulikud oskused
Kasulikke teadmisi ja oskusi koguneb aga rohkesti. Valmistama õpitakse näiteks plekkpurkidest laternaid, mis pimedal ajal kenasti valgust annavad. Samuti räägib Katrin Talu sellest, mida teha siis, kui metsa eksinuna ei ole kaasas toidunõusid. Siis tuleb hakkama saada kättejuhtuvate vahenditega. Vee soojendamiseks sobib ka plastikpudel, sellest eralduvad ained pole tervisele küll kõige kasulikumad, kuid ka nii saadud keedetud vesi on kasulikum kui külmas ja näljas olemine. Veidi lihtsam ja tervislikum on toidu valmistamine tetrapakendis.
Raske teine päev
Teine päev on esimesest tunduvalt raskem. Tegutsemist on vähem, samas aga hakkab nälgimine kergelt tervist mõjutama. Mõnel valutab pea, teisel teeb kõht kerget häda, tavaline on nõrkus, uimasus ja unisus. Toomas Tõnnissoni sõnul on see täiesti loomulik, kuna organism kohaneb sellega, et ei saa tavapärast toitu.
Minul on vaid tohutu nõrkustunne ja kõik vabad hetked kuluvad pikutamisele ja magamisele, mis tegelikult ei ole kõige kasulikum. Tõnnissoni sõnul on vajalik rahulikult, aga pidevalt liikuda, et veri ikka ringi käiks, samuti piisavalt juua ja juurikaid süüa. Juurikad pidid olema küll kõige toitvamad, aga veidi valesti valmistatud võilillejuur (iga poole tunni tagant tuleb leotamisel vett vahetada, seda vähemalt kolm korda) on aga võrdlemisi mõru ega tekita mitte mingit soovi seda uuesti proovida.
On neidki, kellel ei ole häda midagi, lihtsalt igaühe organism on erinev ja reageerib isemoodi.
Pehmed vaibad ja tulekivid
Palju põnevust pakub rohust vaipade tegemine, mis onni laotatuna on ka väga pehmed. Kõige raskemaks kujunevad vaipade punumise juures eeltööd, täpsemalt ?telgede? valmistamine ja materjali kogumine, punumine ise läheb kiiresti.
Metsas on tule tegemine kõige lihtsam tikkudega, kuid on ka alternatiivseid mooduseid. Kindlam ja lihtsam on tuld saada tulekiviga, esiisade moodi pulkade hõõrumine on keeruline, aeganõudev ja füüsiliselt raske töö, mis tavaliselt tulemusi ei anna. Natuke lihtsam viis on tuli kätte saada klaasi abil päikesekiiri koondades.
Kõht täis ühest kartulist ja poolest porgandist
Kuna ilm on ääretult palav ja mõnel matkalisel ka tervis viletsavõitu, saab teise päeva õhtul ka veidi süüa. Iga inimese peale antakse üks kartul ja pool porgandit, millest siis rühm oma valikul eine valmistab.
?Supp?, millele on lisatud ka veidi seeni ja nõgeselehti, on küll väga lahja ja mage, kuid kõhtu täidab hästi. Toomas Tõnnissoni sõnul annavad juurikad tegelikult sama efekti, kui neid piisavalt korjata. Inimese päevanorm on näiteks kuus takjajuurt.
Uni tuleb hea, vaatamata ?tellitud? vihmasele ööle. Saame nüüd öelda, et oleme ka vihma saanud, kuigi jääme kuivaks. ?Ellujäämise? teevad lihtsamaks ilusad ja soojad ilmad, isegi öösel on sooja üle kümne kraadi.
Kõik jäid ellu
Kolmas päev on lihtne: hommikune kerge söök, väike kompassitutvustus ja siis algab matk tagasi.
Tammemäe turismitalus ootab ellujäänuid juba mõnus saun ja korralik toit. Kogu rühm on väga rahul ? kõik pidasid hästi vastu. Võib öelda, et osalejatega vedas, mis sellise ürituse juures on väga tähtis. Veel olulisemad on loomulikult omandatud teadmised.
EVA KLAAS
