|
|
Jõgeva linnavolikogu võttis oktoobrikuu eelviimasel päeval peetud istungil vastu kaks määrust, mis puudutavad otseselt Jõgeva linna lasteaedades käivate laste vanemate rahakotti. Ühe määruse kohaselt pakutakse linna lasteaedades järgmise aasta algusest lastele tasuta hommikusööki, teisega suurendatakse aga tunduvalt lapsevanemate osalustasu. |
Linnavolikogu määrust “Tasuta hommikusöögi võimaldamine Jõgeva linna lasteaedades” toetasid eelnõu lõpphääletusel kõik kaheksateist istungil viibinud volikogu liiget. Tuleva aasta 1. jaanuaril jõustuva määruse kohaselt võimaldatakse Jõgeva linnavalitsuse hallatavates lasteaedades tasuta hommikusöök neile lasteaialastele, kelle elukoht koos vähemalt ühe vanemaga on Eesti rahvastikuregistri alusel Jõgeva linnas.
Tasuta vaid lasteaedades
Linnavalitsuse esitatud eelnõu seletuskirja kohaselt on hetkel Jõgeva linna lasteaedades toidupäeva maksumuseks sõimerühmas 1,15 eurot ning aiarühmas 1,54 eurot, sellest hommikusöögi maksumus sõimerühmas 0,26 eurot ning aiarühmas 0,35 eurot. Tänavu novembris sööb hommikusööki 269 lapsest 220. Tuleva aasta eelarvesse plaaniti lasteaedade toidukulu kokku summas 77 011 eurot, millest 14 872 eurot tuleb tasuta hommikusöögi puhul katta linna rahast.
Päevakorrapunkti arutelu ajal tundsid volikogu liikmed huvi selle vastu, millal pakutakse lasteaedades ka tasuta lõunasööki ja õhtuoodet ning millal hakatakse tasuta hommikusööki pakkuma ka koolilastele. Abilinnapea Raivo Meitus: “Me ei oska seda praegu täpselt öelda. Selle aasta eelarvest me nägime, et on võimalik anda tasuta hommikusööki; kui tuleb järgmine eelarveaasta, siis arutame teisi võimalusi. Linnavalitsuses oleme arutanud ka koolilastele tasuta hommikusöögi andmist, kuid momendil ei ole me selles küsimuses otsusele jõudnud.”
20 euro asemel 31 eurot kuus
Linnavolikogu määruse “Lapsevanema osalustasu kehtestamine Jõgeva linna lasteaedades” vastuvõtmist toetas kümme koalitsiooni kuuluvat saadikut, vastu oli kuus opositsioonis olevat linnavolikogu liiget ning üks linnavolinik jäi erapooletuks.
Kui praegu on Jõgeva linna lasteaedades osalustasu suuruseks 20 eurot, siis tulevast aastast on lapsevanemate poolt kaetava osa määraks ühes kalendrikuus lapse kohta kaheksa protsenti valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Järgmisel aastal on töötasu alammäär 390 eurot, seega on osalustasu suuruseks 31 eurot. Määrusega on sätestatud võimalused osalustasu vähendamiseks, muuhulgas saab lapsevanem täiendavat soodustust juhul, kui ühest perest käib Jõgeva linna lasteaedades samaaegselt kaks või enam last.
Lapsevanemate makstava osalustasuga kaetakse osaliselt personali töötasu, sotsiaalmaks, majandamiskulud ning õppevahendite kulud. Kui tänavuses eelarves on lasteaedade ülalpidamiskuludest planeeritud jätta lastevanemate kanda 7,4 protsenti, siis osalustasude määra tõusuga suureneb see protsent 9,4-ni. Eelnõu seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt suureneks osalustasudest laekuv summa järgmisel aastal võrreldes tänavusega 32 549 euro võrra, lasteaedade personali palgakulu suurenemiseks on aga planeeritud 101 333 eurot.
Hoolekogusid ei kaasatud
Volikogu liikme Asso Nettani küsimusele, kas linnal ei olnud võimalik leida 32 549 eurot mõnest muust allikast, vastas abilinnapea Raivo Meitus: “Kuna kõik kulutused lasteaedades on tõusnud, leidis linnavalitsus eelarvet koostades, et lapsevanemad võiksid rohkem osaleda nende kulutuste katmisel.” Kristian Vaarpuu tundis huvi, miks ei ole otsuse tegemisse kaasatud lasteaedu ja nende hoolekogusid ning milline on lasteaedade juhatajate seisukoht.
“Lasteaedade uued hoolekogud kinnitas linnavalitsus 20. oktoobril ning sellepärast ei ole hoolekogusid kaasatud. Lasteaedade juhatajad olid hinnatõusu vastu,” vastas abilinnapea, kelle sõnul ei jõua linn tahes-tahtmata kõiki lasteaedade kulusid katta ning mingi osa peab kindlasti jääma lapsevanemaile.
Asso Nettani sõnul pannakse osalustasu protsendi sidumisel töötasu alammääraga paika lasteaiakoha iga-aastane hinnatõus. “Kui me tahame saada lapsevanemailt sümboolset osalust, kas osalustasu peaks olema seotud alampalgaga või tuleks kehtestada mingi konkreetne summa, näiteks 30 eurot?” küsis Nettan. “Momendil leidsime, et mõistlik on siduda alampalgaga. Arutatud on ka mingeid summasid, aga seda oleks väga raske määrata,” vastas abilinnapea.
Hinnatõus madalapalgalistele tuntav
Priit Põdra küsimusele, miks on osalustasu suuruseks määratud kaheksa protsenti ja kas ei olnud kaalumisel muid alternatiive, vastas abilinnapea: “Kui vaadata numbrilist poolt, siis tõus on tõesti suur, 50 protsenti. Samas tuletan meelde, et viimati tõusis osalustasu määr 2008. aastal. Arutasime ka muid protsente, oli erinevaid pakkumisi, aga seisukoht jäi ikkagi kaheksa protsendi juurde.”
Sõnavõttudes tegi Asso Nettan ettepaneku pikemas perspektiivis osalustasu üldse ära kaotada. “Inimene, kelle laps käib lasteaias, hakkab uuest aastast rohkem maksma, tema igakuine väljaminek kasvab,” lausus Nettan, kelle sõnul tekib kahe määrusega olukord, kus lusikaga antakse, kuid kulbiga võetakse.
“Eesti riigi tulevik on lapsed. Arvan, et pigem peaksime liikuma selle poole, et osalustasu vähendada ning pikemas perspektiivis see üldse ära kaotada. Sellega näitaksime, mis on meie prioriteedid ja kuhu me liigume.”
Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Heli Raevald kinnitas volikogus, et vanema makstav summa ei suurene. “Teema on terav ja igasugune hinnatõus on madalapalgalistele, kes moodustavad enamiku meie linna elanikest, väga raske. Kui suur on see summa, mis lõpuks lapsevanema rahakotist välja läheb? Me menetlesime eelnõusid küll eraldi, aga see summa tegelikult ei suurene,” lausus Raevald. Öeldu hämmastas isegi tema koalitsioonikaaslast Jaano Terrast, kelle sõnul näitasid tema arvutused teist tulemust.
Opositsioon tegi ettepaneku eelnõu menetlemine katkestada ja küsida enne otsuse tegemist lasteaedade hoolekogude arvamust. Koalitsioon seda ei toetanud.
i
MATI ALEV
