Kui õpetajate päevaga seoses räägitakse tavaliselt kooliõpetajatest, siis nüüd on sel puhul esile tõstma hakatud ka lasteaednikke: kannavad ju nemadki juba ammu mitte enam kasvataja, vaid õpetaja nime. Pikaajalise pedagoogilise panuse eest Jõgevamaa alusharidusse said metoodikapäeval maavanem Aivar Koka tänukirja 17 lasteaiaõpetajat: Urve Soone ja Lagle Meri Adavere lasteaiast Naksitrallid, Katrin Raidma, Silva Säälik ja Maire Tamm Torma lasteaiast Linnutaja, Valentina Tooming Mustvee lasteaiast, Helve Joosu ja Eve Järviste Põltsamaa lasteaiast Mari, Piret Pross Voore lasteaiast, Maire Baida Kuremaa lasteaed-algkoolist, Imbi Sinimets Puurmani lasteaiast, Marge Teras ja Ene Kirsimägi Põltsamaa lasteaiast Tõruke, Elle Kase, Tiina Simm ja Malle Madal Jõgeva lasteaiast Rohutirts ning Mare Suviste Jõgeva lasteaiast Karikakar. Tänukirja sai ka Torma lasteaed Linnutaja ? silmapaistva tegevuse eest laste ja lasteaia arendamisel.
Põltsamaa lasteaia Tõruke sõimerühma õpetaja Riina Krass võttis aga metoodikapäeval õnnitlusi vastu aga kui maakonna koolieelsete lasteasutuste tänavune Aasta Õpetaja.
Tõsine töö
“Mul on hea meel selle üle, et viimasel ajal on ka sõimerühma õpetajaid mitte lihtsalt laste “ärahoidjateks”, vaid tõsise pedagoogilise töö tegijateks pidama hakatud,” ütles Riina Krass. “Lapse esimesed kolm eluaastat on ju kõigi teoreetikute arvates need, mil tema isiksusele alus luuakse. Seepärast on sõimerühmaski ette nähtud päris tihe programm ja tõsised tegevused.”
1976. aastast lasteaednikuna, 1983. aastast Tõrukeses ja 1985. aastast sõimerühmas töötava Riina Krassi arvates on kõige tillukesemad lasteaiakasvandikud kõige armsamad, sest nad on veel täiesti siirad ja rikkumata.
“Nad pigistavad su õhtuks tühjaks kui sidruni, aga annavad ka väga palju rõõmu,” ütles Riina Krass. “Kui näiteks mudilastele kujundeid oled õpetanud ja ta hiljem rebimistöö juures tuleb sulle oma sakilist paberitükki näitama, teatades, et see on kolmnurk, on ikka vahva tunne küll.”
Riina Krassi meelest ei maksa halvustada ja hukka mõista ühtki ema, kes oma lapse juba sõimeealisena lasteaeda toob: tänapäeva elul on oma nõudmised ja töö tahab tegemist.
“Kui lapse tervis korras on ja ta lasteaias emotsionaalseltki vastu peab, pole katki midagi,” ütles Riina Krass.
Torma Lasteaia Linnutaja juhataja asetäitja Silvi Teppan lisas, et tema jaoks on sõimerühma õpetajate taseme parimaks näitajaks see, kui septembri lõpus sõimerühma uksest enam nuttu ei kosta: septembri algul tulevad sõimerühma ju uued lapsed ning vastastikust harjumisaega on vaja nii neil kui ka õpetajatel.
“Kui sõimeealise lasteaeda toomise üle võib veel vaielda, siis nelja-viieaastaselt võiksid küll kõik lapsed juba lasteaias käia,” aevas Silvi Teppan. “Selles vanuses laps vajab juba omaealiste seltskonda, et õppida teistega suhtlema ja arvestama. Ka lapse kooliks ette valmistamiseks ei jää lapsevanemal nii palju aega kui lasteaiaõpetajal.”
Lasteaedniku palga kohta ütlesid mõlemad teenekad lasteaednikud, et see võiks ju suurem olla, aga kohalikus kontekstis pole tal häda midagi. Ning et palk kedagi tegelikult lasteaias ei hoia, hoiab ikka armastus laste vastu.
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna alushariduse spetsialisti Kaire Kampuse sõnul on maakonna lasteaiad heas korras ja toimivad hästi.
“Tulevikus tahame enam tähelepanu pöörata sellele, et lasteaedade õuealad korda saaksid, et arenguvestlusi lastevanematega hakataks korraldama kõigis lasteaedades ning et kõigis lasteaedades hakkaks toimima sisehindamine,” ütles Kaire Kampus. “Riiklikul tasandil on nimelt võetus kurss haridusasutuste välishindamissüsteemi käivitamisele, ent seda ei saa teha ilma sisehindamiseta. Oma maakonnas valisime n-ö pilootlasteaiaks Põltsamaa Mari, kus aitame selle aasta lõpuks sisehindamise käivitada. Hiljem saavad nad teistele oma kogemusi jagada.”
Tänu huvitavatele ettekannetele, Palamuse rahvamajja üles pandud näitustele ning kirjastuste Ilo ja Tea kirjanduse müügile kujunes metoodikapäev vägagi sisukaks.
RIINA MÄGI
