Lapsepõlvemälestusi Õvanurmest

Järg 29. jaanuaril ilmunud osale

On öeldud, et tasuta juustu saab ainult hiirelõksust.

17. juulil tuli korraldus, et 20. juuliks peab igal talul punalipp olema, millel sirp, vasar ja viisnurk. Esialgu lubati selle kõrval heisata veel ka sini-must-valge, kuid see keelati peagi.

Kiima tuli kohe meile, lipumaterjal kaasas. Kõigepealt tuli sirp, vasar ja viisnurk paberist välja lõigata ja siis prooviti pliiatsiga siidile joonistada. Küti Juhan tuli ka vaatama, kuidas seda Vene värki tehakse, ja ütles, et sellega on nii, et sirbiga kõri maha ja ise tähtede taha. 

Relvad tuleb ära anda

18. juulil käis Elken meil ja ütles, et tal on korraldus  püstolid ja revolvrid kokku korjata. Isa tol ajal Kaitseliitu ei kuulunud ja temal selle organisatsiooni relva ei olnud, kuid ta andis ära oma brauningu. Padruneid ta ära ei andnud, need peitis karbiga keldri  seina sisse kivide vahele.

Vahemärkusena: 19. juulil 1940 arreteeriti Eesti Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa (enne eestistamist Roska). Ta võeti kinni Voldis oma Tormi talus. Orasmaa oli talu hiljuti Lõuna-Eesti Eksporttapamaja direktorilt Saarelt ostnud. Orasmaa mõisteti 10 aastaks vangi, kuid tapeti 1942. aasta 20. detsembril.

26. juulil 1940 oli Päevalehes suur pealkiri: “Härra, proua ja preili asemel kodanik.

Anti teada, et Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis ei ole sobiv endisi väljendeid pöördumisel kasutada.

Septembris asutati Tallinna šokolaadivabriku Kawe keldris Pärnu mnt 22 14 kongiga vangla. Teisel korrusel, ülekuulamisruumides peksid ja piinasid NKVD-lased inimesi kõikvõimalike meetoditega. Seal oli olnud isegi primitiivne elektritool. Eluga pääsesid sealt vähesed. 

Mina hakkasin sügisel koolis käima. Esialgu olid aabits ja rehkendamise raamat ema pearäti sisse seotud. Seal olid veel vihikud, suurte ruutudega klade, laia joonega vihik ja pliiats. Hiljem ostis isa Voldist kelleltki pastlanahast ranitsa. Sellega oli hea koolis käia — käed olid kivisõja jaoks vabad.

Õvanurmes oli neljaklassiline algkool, kõik klassid ühes ruumis. Õpetajaidki oli üks — Aadam    Pääsukene.

Lugemine ja suurte trükitähtedega kirjutamine oli mul juba ammu kodus selgeks õpitud.

Ühte väiksesse tuppa tegi õpetaja punanurga. Seinad olid punase riidega kaetud, laual punane lina ja kardinadki punased. Seinal olid Lenini ja Stalini pildid, ka laual olevate raamatute kaaned olid punased.

Pärast tunde läksin tavaliselt koju koos Evaldiga. Tema isa oli rätsep, nende perekonnanimi oli enne Mauer, pärast eestistamist Müür. Sügisel olid kommunistid neile maad ja loomi pakkunud, aga rätsep Enn Müür oli öelnud, et ta võõrast ei taha, toidab ja koolitab oma lapsed rätsepatööga.

28. septembril enam Postimeest ei tulnud, selle asemel oli nüüd Tartu Kommunist.

Algab maade jagamine

2. oktoobril avaldati määrus maade sundvõõrandamise kohta, mis olid 1940. aasta 23. juuli seisuga suuremad kui 30 hektarit.

Oktoobri esimesel poolel toimus ka meie talu tükeldamine.

Maad jagati mitmele. Meie metsast eraldati suur tükk Kaasiku talu Saarele, Kiima sai temapoolse põllu ja tüki kasemetsa. Kiima oli õnnelik ja käis isa juures kiitmas, kui hea ja õiglane on uus kord. Isa ütles selle peale, et eks näe, mis tulevik toob. Käib sõda ja Venemaal on kolhoosid. Tartu Kommunistis oli piltki sees, kuidas Venemaal kolhoosnikud prazdnikut peavad. Näe, pidi tulema Mongoolia moodi vabariik, aga tuli hoopis Venemaa moodi, ja mine tea, kuhu see sõdagi pidama jääb…

Kiima Eedu jäi mõtlema ja tal hakkas koju kiire. Enne ütles veel, et ega mina võtnud maad, valitsus andis.

6. november. Suured pühad tulevad. Koolis viis õpetaja ka meid punanurka, rääkis Leninist ja Stalinist. Voldis oli oma talus kinni võetud kolonel Karl Parts. Tema talu nimi oli Vabaduse ja see oli kunagi üks Elistvere mõisa karjamõisatest.

Tema üheks süüks pandi sedagi, et enamlastel 1919. aastal Tartus Krediidikassa keldris inimeste tapmine pooleli jäi. Teati ka, kes tema äraandjaks sai.

Hiljem on selgunud, et Parts mõisteti surma ja tapeti 1941. aasta 1. septembril.

Vangistati ka üks kohalik Kaitseliidu juht Eduard Moistu.

11. novembril käis isa linnas ja sai loa osta endale ja emale paari nahast saapa pooltaldu. Taldade saamine pandi kirja nende isikutunnistusele ning tõendati allkirja ja pitsatiga.

i

PAUL TOOTS

blog comments powered by Disqus