Juba 70 aastat lasteaeda. Kas seda on vähe või palju? Sünnipäev on hoolimata väärikatest numbritest alati tore. Jõgeva aleviku lasteaed just sellist kaalukat sünnipäeva pidaski.
Alustati 70 aastat tagasi vanas mõisahoones, kus Jõgeva sordiaretusjaama tollane direktor Mihkel Pill andis lasteaia kasutusse hoone teise korruse kaks tuba ja rõdu. Lasteaia esimeseks juhatajaks sai legendaarne võimleja Fernanda Tamm.
Komplekteeriti üks rühm, kus käis 20‒23 last vanuses 3‒7 aastat. Mänguasju leidus imevähe ja alguses koguti neid lastvanematelt. Lasteaial puudus ka õueala.
- aastal sai lasteaia järgmiseks koduks maja Pedja jõe kaldal Poe tänavas. Lasteaia direktor oli siis Johanna Proovel ja lasteaed kuulus Jõgeva näidissovhoosile, kes ka toidu eest maksis. Lasteaia nimekirjas oli 20 kasvandikku. Lasteaia köök asus teisel korrusel, kus elas ka lasteaia juhataja.
Oma maja saadi 1965
Ülemisel korrusel sõid ja magasid suuremad lapsed, alumine korrus oli väikeste päralt. Lasteaia direktoriks määrati pedagoogilise haridusega Tiia Kruusmaa. Muusikat õpetas edasi Fernanda Tamm, kes pani lapsed laulma, tantsima ja võimlema. Lasteaia peod olid elevust täis ja kaasahaaravad.
Lasteaia järgmiseks juhatajaks sai 1962. aastast Erna Viirand. Suureks puuduseks oli majas ruumikitsikus. 5. jaanuaril 1965 toimus lasteaia seni viimane kolimine ja 13. jaanuaril avati lasteaed praeguses, spetsiaalselt lasteaia tarbeks ehitatud hoones.
Tööd alustas kolm rühma: vanem, keskmine ja sõimerühm. Uues majas oli juba keskküte ja vesiklosett. 1987 novembris tehti kolm rühma kaheks ja 1992. aastal muudeti lasteaed üherühmaliseks.
Alates 2000. aastast ollakse jälle kahe rühmaga, sõltuvalt laste arvust. Vahepealsetel aastatel olid maja teises tiivas asuvad ruumid kultuuriseltsi kasutuses. Aastaid tegutses seal ka toidupood. Uues majas kulges päev kindla päevakava järgi: vastuvõtt, võimlemine, söömine, õppetund, õueminek, lõunauinak, vaba aeg, õhtusöök. Vanemas rühmas õppisid lapsed häälima sõnu ja selle põhjal kirjutama.
Vestlusoskuste arendamiseks peeti jutustamisetunde, käelise tegevuse arendamiseks vooliti saviga, mida toodi Siimusti savitööstusest. Lasteaia õuele rajati bassein, mis oli ühendatud maja torustikuga ja soojadel päevadel sai seal sulistada. Ühel talvel külmus basseini torustik lõhki ja bassein seisis pikka aega tühjana. Lõpuks täideti bassein mullaga ja praegu asub sellel kohal muruplats.
- aastal määrati lasteaia juhatajaks Juta Tubin. Traditsiooniks said vastlapäevade saanisõidud, kus kohale lendas Karlsson, kes tuli alati katuselt või läbi akna lapsi lõbustama. 2000. aastal sai lasteaia juhatajaks Pille Simmulmann, kelle eestvedamisel avati lasteaias jälle teine rühm. Alustati näitemängudega, kus lõi kaasa kogu personal.
- aastal sai lasteaia direktoriks Katri Haaviste. Lasteaed sai juurde ühe õpetaja ametikoha ja nüüd on mõlemas rühmas tööl kaks õpetajat. Lasteaia esimesele juhatajale avati mälestuspink.
Vanad ja uued ettevõtmised
Juurde on tulnud palju uusi tegevusi: kümme aastat oleme rõõmustanud vanadekodu elanikke jõulukontserdi ja laste tehtud kingitustega. Üritustest lisandusid värvide nädal, advendihommikud, looma-aasta vastuvõtmine ja palju muud toredat. Igal peol on alati mõni vahva tegelane. Palju aastaid vembutas Karlsson, külas käisid Pipi, Lotte koos Brunoga, Sipsik, Buratino, karjalaudast jooksu pannud lehmake või põrsad, samuti Päikesejänku. Lasteaia 60. sünnipäeval andis kultuuriselts Vanaveski välja Katri Haaviste koostatud raamatu lasteaia ajaloost. Lasteaeda kimbutab aga jätkuvalt ruumipuudus, sest korralikku saali pole, mistõttu on pidude ja liikumistegevuse korraldamine keeruline.
- sünnipäeva hommikul oli Päikesejänku juba hommikul lasteaia õuel ja pakkus kõigile meelehead ja jänesele kohaselt tervislikku ampsu: porgandit, kurki, paprikat, õuna, mandariini. Igaüks leidis meelepärase suutäie. Kui kõik lapsed olid lasteaeda jõudnud ja kõhud täis söönud, asuti pikisilmi ootama külalisi. Vanema rühma omad olid teinud näituse „Juhatajad ja direktorid lasteaias“, mis tekitas külalistes elevust ja äratundmisrõõmu.
Pidu algas Päikesejänku lauluga ja kohe oligi roosa tegelane platsis. Koos direktoriga räägiti lasteaia ajaloost ning anti sõna vilistlastele ja endistele õpetajatele. Oli tore kuulata meenutusi aia teisest majast, kus paljud oma lasteaiateed alustasid.
Seejärel kutsus Päikesejänku kõik lapsed, õpetajad ja külalised tantsima. Tädi Eha vahva pillimängu saatel tantsiti koos Kodavere kaerajaani. Ei olnud vahet, kas tegu oli direktori, õpetaja, lapse või riigikogulasega. Kõik tantsisid rõõmuga kaasa. Päikesejänku selgitas külalistele, et selle aasta pidu on tervist säästev, sest meie sajandi kõige koledamad haigused saavad alguse istumisest.
Lapsed laulsid sünnipäevalaulu ja läksid seejärel õue mängima. Külalised aga said võimaluse jagada muljeid lasteaia koka valmistatud rikkalikus kohvilauas, kus ei puudunud ka sünnipäevatort.
MARJU KATTEL, Jõgeva aleviku lasteaia õpetaja
