Vabariigi valitsuse 12. märtsil väljakuulutatud eriolukord saatis koolid esmaspäevast kaugõppele esialgu kaheks nädalaks. Koduõppele jäi korraga ligi 150 000 last. Pühapäeval korraldas Eesti haridusteaduste liit online-konverentsi lastevanematele, kuidas oma last koduses õppes toetada.
Sellest, kuidas jagada aega, kuidas toetada last ja kuidas tagada turvalisus, rääkisid Eesti haridustehnoloogide liidu (EHTL) juhatuse esimees Diana Veskimägi, EHTLi liige Ele Sööl, Rajaleidja juht Lea Mardik ja Innove eripedagoogika spetsialist Kristin Veltri.
Eripedagoog Kristin Veltri alustas põhilisest: „Mõtleme läbi, kas laps saab üksi kodus hakkama. Kui jaa, on hästi. Kui ei, tuleb välja mõelda, kes ja kuidas teda toetab. Et rutiin oleks paigas. Hommikune tõusmine, söögiajad ja värskes õhus viibimine. Keeruline on algklassi ja erivajadustega lastega, kellega tuleb kokku leppida ühine aeg õppimiseks.“ Tema sõnul peavad niisuguste laste vanemad kontrollima ja olema ise kursis, mis ülesanded lapsel on. Oluline on jälgida, et ta oleks e-keskkonnas just siis, kui tunnid toimuvad.
Uus kogemus
„Kui laps on haige, tuleb kohe koolile teada anda, et ei tekiks negatiivsete hinnete kuhjumist. Juhul kui lapsel on nutisõltuvus ja ta ei tule endaga digimaailmas toime, teavitage kooli. Tõenäoliselt saab kokku leppida, et laps teeb oma koolitööd siis, kui vanemal on aega jälgida, mis toimub,“ selgitas Veltri ning tuletas meelde, et täiskasvanu võtab vastutuse – kui suurem laps peab õppima, siis ta õpib ega hoia teisi lapsi.
Rajaleidja juht Lea Mardik Pärnust alustas oma esinemist tõdemusega, et täiskasvanute ülesanne on laste ärevust vähendada. „Veendu, et laps saaks ise info kätte,“ pani ta vanematele südamele. Kui kodudes ei ole digiseadmeid või pole need õppetööks piisavad, laenavad paljud koolid süle- või tahvelarvuteid neile, kel puudu,“ rääkis Mardik.
EHTLi liige Ele Sööl arvas, et meie lastele on koolis digiturvalisust hästi õpetatud ja sageli ei olegi nemad kõige nõrgem lüli.
„Keerulisem on olukord esimesele ja teisele kooliastmele. Sageli tekib vanematel küsimus, kas äpid ja keskkonnad on minu lapsele vanuseliselt sobilikud. Paljud tõhusatest keskkondadest on mõeldud vanusele 12 ja enam. Õpetajatena küsime lapsevanema luba. Kui kasutame seda õppetööks, ei ole ju ka põhjust keelduda. On põhimõttekindlaid inimesi, kes leiavad, et kui näiteks Facebooki kontot pole temal, ei pea seda ka lapsel olema. Aga näiteks messenger on väga hea suhtluskanal. Kuigi sotsiaalmeedia ei ole kohustuslik, on siiski oluline olla keskkondades, kus kool infot jagab,“ selgitas Sööl.
EHTLi juht Diana Veskimägi tõdes, et mõne juhul võib kodudes olla puudus internetiühendusest. „Kool on telefonikõne kaugusel, laps saab teha tööd ka õpiku ja töövihikuga. See on täiesti kokkuleppekoht,“ ütles ta.
„Kui õpetajad soovivad veebikonverentse kas teha Skype’is või mõnel muul platvormil, on väga hea, kui lapsel on olemas mikrofoniga kõrvaklapid. Ta ei sega teisi ja pere mitu last saavad teha oma töid üksteist segamata. Väiksemaid lapsi tuleb enne õpetada seadmeid kasutama. Kuidas osaleda veebikonverentsil, kui ei taha oma pilti näidata või kuidas panna ajutiseks hääl kinni, et kodust kostuvat ei jõuaks konverentsile,“ soovitas ta.
Digioskusi lähebki vaja
Ele Sööl juhtis tähelepanu, et nüüd tuleb tervisele ja liikumisele veel rohkem tähelepanu pöörata. „Ekraanitardumine tekib nii kergesti, ja kuna vahetunnikella keegi ei anna, tuleb ise seda meeles pidada,“ ütles ta, osutades et õppimine on siiski ainult üks osa ekraani taga veedetud ajast. Osa sellest kulub ka meelelahutusele ja sõpradega suhtlemisele.
Laiuse Jaan Poska põhikooli haridustehnoloogi, infojuhi ja informaatikaõpetaja Rain Sireli esmaspäevahommik oli töine. „Küsijaid, kellel peaks lausa kätt hoidma, ei olegi olnud. Lahendamist tahtsid mõned ligipääsuprobleemid,“ rääkis Sirel.
„Õnneks osalesid meie õpetajad mõne aja eest arenguprogrammis DigiKiirendi, see andis kõvasti julgust juurde. Laste abipalveid oli paar: need, kes ei pääsenud vahepeal Stuudiumisse ja sellepärast muretsesid. Meie koolis saadavad algklasside õpetajad sama info nii lastele kui ka lapsevanematele, suuremate puhul pole see vast enam vajalik.“
Tema sõnul on riigi ja HITSA poolt tõsine tugi – nõustamisliinid ja veebiseminarid vanematele. Praegu on avatud tasuta kasutamiseks muidu tasulised keskkonnad.
„Ma ei pea seda järjekordseks hüppeks, aga olukord näitab väga hästi, milleks digioskusi päriselt vaja läheb. Enamasti kasutavad õpetajad tuttavaid keskkondi. Aga tean, et nädalavahetusel uuriti ka teisi võimalusi. Mul on meie õpetajate üle väga hea meel,“ lausus Rain Sirel.
ANDRA KIRNA
