Eelmisel nädalal toimus taoline eksam Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juures, kus koos lasteaed-algkooli Tõruke õpilastega tegi eksamit 52 last, kellest 23 pääses edasi sõidueksamile. Kolmeteistkümnel eksaminandil õnnestus test teha veatult. Päev hiljem tuli Lustivere kooli juurde juhilube taotlema 32 huvilist, neist 20 läks see edukalt.
Üleeile tehti Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juures korduseksam, sest palju lapsi, kes jalgrattaloast huvitatud olid, käisid eelmisel nädalal, kui eksamit esimest korda tehti, ekskursioonil. Kohale tulnud 21 lapsest põrus liiklustestist läbi kaheksa.
Mütsiga pole mõtet lööma minna
Eksameid võtsid vastu Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooniosakonna konstaabel Marge Kimmel ja praktikal olev politseikooli kadett Raul Pärnasalu.
Marge Kimmeli sõnul on eksamitegijate nõrgim koht, et ei tunta liiklusmärke ja ristmiku ületamise korda. Liikluseeskirju tuleb korralikult tundma õppida: need, kes lihtsalt proovima tulevad, tavaliselt läbi ei saa. Paljud lapsed kujutavad ette, et kui nad jalgrattaga sõita oskavad, siis sellest piisab. Tegelikult see aga nii lihtne ei ole, jalgrattur peab oskama ka liigelda. Marge Kimmeli sõnul on tänavu eksamit siiski üsna hästi tehtud, paar aastat tagasi oli näiteks juhus, kus 57 eksamitegijast sai loa vaid seitse.
Osalt on mõjutanud eksamitulemusi seegi, et koolide huvijuhtide organiseeritud liiklustundides on hoolega kohal käidud ning hästi õpitud. Liiklusõpetus on aga vabatahtlik. Jalgrattalubade saamiseks võib õppida ka iseseisvalt, kuid tihti ei võta lapsed seda siis piisavalt tõsiselt ja nii kukutaksegi läbi.
Selleks, et test oleks sooritatud, peab viieteistkümnest küsimusest olema õigesti vastatud vähemalt kolmteist. Siis pääseb juhitunnistuse taotleja edasi sõidueksamit tegema.
Sõidueksamil ei kukkunud keegi läbi
Sõidueksam sisaldab sõitmist mööda kaheksat, koridori ja slaalomit. Kontrollitakse sedagi, kas eksami sooritaja oskab käega signaale anda. Marge Kimmeli sõnul pole tema praktikas ette tulnud, et keegi sõidueksamil läbi kukuks. Siiski on tulnud ette, et laps, kes oma elu esimest suuremat eksamit tuleb tegema, on närvis ja ei suuda hästi keskenduda. Sel puhul antakse talle võimalus enne eksamit natuke harjutada või uuesti sõita.
Liikluseeskirja õppimisega ei viitsita vaeva näha
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kolmanda klassi õpilane Gettri Kivi ja sama kooli neljanda klassi õpilane Sandra Tammiksaar tegid eksami ära esimesel katsel ja seejuures täiesti veatult. Hoolsasti käisid nad ka liiklustundides. Tüdrukute sõnul ei olnud testi sooritamine üldse raske, aga natuke tuli siiski õppimiseks vaeva näha. Gettri sõnul on talle jalgratta juhiluba väga oluline.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuht Evi Rohtla ütles, et esmalt õpiti liiklustundides liiklusmärke ja -eeskirja ning hiljem lahendati ka teste. Rohtla sõnul on ?mütsiga lööjaid? küllaga: on neid, kes tegid eksamit juba teist või kolmandat korda, aga ikka ei saanud läbi, küll aga suutsid mõned, kel nädal tagasi test ebaõnnestus, seekord end kokku võtta ja eksami edukalt teha.
Rohtla hinnangul on juhitunnistuse taotlemisest huvitatuid küllaltki palju, kuid rohkem on siiski neid õpilasi, kes õppimisega vaeva näha ei viitsi. Üheks põhjuseks on kindlasti seegi, et paljudel lastel puudub ohutunne: jalgrattaluba ei küsita tänaval just kuigi tihti.
Põhimõtteliselt jaotuvad jalgratturid kolme suurde seltskonda: need, kel vanust vähem kui kümme eluaastat, 10-15 aastased ja vanemad kui 15-aastased. Kel vanust vähem kui kümme aastat, sõiduteel sõita ei tohi, küll aga tohivad nad ilma jalgratturi juhitunnistuseta sõita õuealal ja kõnniteel. 10 ?15-aastased lapsed tohivad sõita lubadeta õuealal ja jalgrattateel ning kõnniteel juhul, kui see on tähistatud märgiga ?jalgratta- ja kõnnitee?. Kui selles vanuses jalgrattur sõidab sõiduteel, peab tal kaasas olema juhitunnistus. Üle viieteistkümneaastastelt jalgratturitelt luba ei nõuta.
Meeles peaks pidama sedagi, et jalgratas on sõiduk, seega on jalgratturil tänaval juhi õigused ja kohustused. Jalgrattaga, nagu ka iga muu sõidukiga, tuleb liigelda nii, et ei ohusta ennast ega teisi.
Nii lapsed kui ka täiskasvanud peaksid meeles pidama, et sõita tohib ainult täiesti korras jalgrattaga, millel on head pidurid, töötav signaalkell, vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollast värvi helkurid ning hämaras või pimedas ees põlemas valge tuli ja taga punane tuli.
Jalgrattur kui vähemkaitstud liikleja saab õnnetuses alati rohkem viga, seepärast tuleks sõites alati kanda õige suurusega, tervet ja lõua alt kinnitatud kiivrit.
Õige on teha nii:
1. Enne, kui lähed teele või tänavale sõitma, õpi ratast valitsema.
2. Õpi juhtima ja pidurdama ka ühe käega, et teisega suunda näidata.
3. Sõida rattaga jalgrattatee paremal poolel, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
4. Vöötrajal teed ületades tule rattalt maha ja lükka seda käe kõrval, sest sebra on jalakäijate jaoks.
5. Enne ristmikule jõudmist vähenda kiirust, et ohu ilmnedes peatuda suudaksid.
6. Parklas, õuealal ja samaliigiliste teede ristmikul anna teed paremalt lähenevale sõidukile
7. Parklast ja õuealalt välja sõites anna teed ristuval teel liikuvatele sõidukitele ja jalakäijatele.
8. Enne vasak- ja tagasipööret on ohutum ratta pealt maha tulla ja ületada tee jalakäijana
Jalgrattur ei tohi:
*sõita juhtrauast käega kinni hoidmata
*lasta ennast teisest sõidukist kinni hoides vedada
*vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele
*pukseerida haagist, mis ei ole selleks ette nähtud
*sõidutada kedagi jalgratta pakiraamil või pulgal
EVA KLAAS
