Et tänavu tähistab Jõgeva vald 140. aastapäeva ning selle auks korraldatud üritused kannavad motot “Minu maa, minu vald, minu kodu”, polnud seekord kirjutamiseks teemat raske valida. Laste kirjatöid oodatigi samal teemal ning omaloomingupäev oli ühtlasi ka üks valla juubeliüritustest.
Viiest koolist
Kui varasematel omaloomingupäevadel on osalenud ka gümnaasiumiõpilased, siis tänavu kirjutasid luuletusi ja lugusid alg- ja põhikooliealised kokku viiest koolist ? Vaimastverest, Laiuselt, Siimustist ja Kuremaalt ning Jõgeva Ühisgümnaasiumist.
Kokku saadi Siimusti Algkooli saalis, kus kohaliku kooli lapsed kõigepealt toreda kava esitasid, mis lõpetati kooli laulu esmaettekandega. Et koolil seni oma laulu ei olnud, oli juhataja Kaja Reimann pöördunud Uno Sikemäe poole, kes on vahvaid lasteluuletusi kirjutanud. Kaja Reimann iseloomustas kirjanikule Siimustit ja oma kooli ning laulusõnad sündisid kiiresti. Viisi tegi oma kooli muusikaõpetaja Ingrid Orgulas.
Vallavanem Saima Kalev tänas noori autoreid ning raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov kõneles lastele Eeva Niinivaarast, Siimustist pärit keeleteadlasest, õpetajast, kirjanikust ja kultuurisilla loojast Eesti ning Soome vahel, inimesest, kellele senised omaloomingupäevad pühendatud on ning kelle mälestuspäeva detsembrikuus tema sünniaastapäeval Siimustis samuti igal aastal peetakse. Väike-Maarjast oli seekord kohale tulnud ka Eeva Niinivaara vennatütar Maret Terav koos abikaasa Helgoga.
Külade ja kodude lood
Siis astusid kuulajate ette juba kirjutajad. Kõikidest koolidest olid mõned noortest autoritest oma kirjapandut ette lugema valitud. Ülejäänud tööd aga olid kogutud mappidesse, mis Tiina Mihhailovile üle anti, kes avaldas lootust, et need pannakse tulevikus välja Siimustisse avatavasse Eeva Niinivaara tuppa.
Vaimastvere koolist osalesid kirjutamises viienda klassi õpilased, Jõgeva Ühisgümnaasiumist I ? VI klassi lapsed, Laiuse koolist 19 õpilast erinevatest klassidest, Kuremaa Lasteaed-Algkoolist I ? II liitklass. Siimusti koolist kirjutas kogu kool – 52 õpilast. Kõikidele kirjutajatele tehti valla poolt ka pisikesed kingitused.
Oli nii luuletusi kui ka kirjeldusi oma kodust ja kodukülast. Mõni laps oli teinud väikese ülevaate koguni ümbruskonna ajaloost. Kõige enam aga kirjeldati siiski koduküla. Nii said kuulajadki ilmeka ülevaate sellest, mismoodi nii mõnigi valla küla välja näeb ja mida huvitavat seal tehakse. “Mõned nimetavad meid maakateks ja matsideks, kuid neil pole õrna aimugi, millest nad ise ilma jäävad,” luges üks väike tüdruk
Külla oli seekord kutsutud kirjanik Heiki Vilep, kes pärast laste lugude kuulamist leidis: “Tüdrukud ja poisid panid asja paika, kas mul ongi siin enam midagi rääkida.” Seejärel luges ta lastele oma luuletusi, enamasti vaimukaid ja lõbusaid, millele publik rõõmsalt kaasa elas.
VAIKE KÄOSAAR
