“Me ei ole kedagi tahtnud ukse taha jätta,” rääkis kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. “Kõik, kes on tahtnud, on saanud ringides osaleda,” lisas ta.
Juhataja sõnul lööb mõnel lapsel anne ka hiljem välja: esmapilgul ei pruugi välja paista, kas lapsest võib saada edukas laulja, tantsija või hoopis näitemängu tegija. Kui Jõgeva gümnaasiumis tegutseb kooliteater “Liblikapüüdja” ja laulmist ning kitarrimängu saab õppida ka muusikakoolis, siis tantsustuudiole alternatiiv Jõgeva linnas praktiliselt puudub.
Tantsustuudio
Erinevates tantsurühmades on kokku umbes 165 tantsijat. Kõige nooremad on päris pisikesed, alles beebikoolist välja kasvanud 3-5 aastased lapsed ja kõige vanemad on gümnasistid.Kultuurikeskus on leidnud tantsude õpetamiseks hea spetsialisti ? Merleen Läänemägi, kes on lõpetanud Viljandi Kultuurikolled?i ning osalenud aktiivselt mitmesugustel täiendõppekursustel. Lisaks Merleen Läänemägile õpetavad Jõgeva kultuurikeskuses tantsimist ka Kersti Teras ja Marika Järvet. Abiks käib Tallinna Pedagoogikaülikoolis koreograafiat õppiv Kristjan Rohioja.
Folkloorset tantsu õpetab mitmetele tantsurühmadele ka kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. Tema juhendada on samuti segatantsurühm, seda teevad nad koos Merleen Läänemägiga. Segatantsurühm tekkis tegelikult alles möödunud suvel, kui oldi suvelaagris. Seal harjutasid ka lauljad tantsimist, tantsijad laulmist ning estraaditantsu tegijad rahvatantsu.Nii hakkas laulupoistele ja muid tantsustiile viljelevatele tantsutüdrukutele rahvatants sedavõrd meeldima, et nad tahtsid seda sügisel edasi harjutada. Mõned poisid olid lausa öelnud, et nad on nõus laulmisest loobuma, kui ainult tantsida saaks. Airi Rütteri sõnul poisid ega tüdrukud oma varasemast hobist loobuma ei pidanud, aga rahvatantsuga said nad tegelema hakata küll. Nii sündiski tantsurühm Jandali. Selle rühma treeninguajad said seatud nii, et need laste muid hobisid ei segaks.
Airi Rütter ütleb ka, et mida väiksemad on lapsed, seda individuaalsemalt ja mängulisemalt neisse suhtuda tuleb. Väikesed tüdrukud tahavad kõigepealt ära rääkida uudised: kuidas neil koolis läks, mis on neil lasteaias põnevat juhtunud, kus vanaemaga koos käidi või kuidas nad endale uue salli või mütsi said. See lihtsalt kuulub lapse arengu juurde. Ka õpivad lapsed võimlema, selle vahel mängitakse ja siis, nagu muuseas, õpitakse ära ka esimesed tantsusammud.
Rütteri sõnul ei olegi väga erakordne juhus, kui mudilane ka muul ajal, kui treeningut ei toimugi, ema või vanaema käekõrval kultuurikeskuse uksest sisse tuleb. Tal tuli lihtsalt suur-suur tahtmine korraks tantsuõpetaja Merleeni kallistada.
Rütteri sõnul ei ole aga võimlemine oluline ainult väikestele lastele, vaid hea rühi hoidmiseks ja ka selleks, et suurt koormust taluda, peavad võimlema kõik tantsijad. Tantsijad saavad õppida mitmes stiilis tantse, seda olenevalt nii oma valikust, sellest, kui kaua nad tantsinud on, kui ka vanusest. Õpitakse estraaditantsu, showtantsu ja vabatantsu.
Kui eelmisel tantsupeol osales kultuurikeskuse rühmadest vaid üks, siis 2007. aastal toimuvale koolinoorte tantsupeole soovitakse välja minna juba mitme tantsurühmaga.
Rütteri sõnul on tantsuõpetajal vaja ka loomingulisust. Tema on ise paljude tantsude loojaks. Üks sündinud tants on ühislooming, kus osalevad ka noored tantsijad ise. Mida kogenumad ja vanemad on tantsijad, seda loomingulisemad nad on.Lisaks estraaditantsijatele tegutseb kultuurikeskuses ka tantsuklubi Stiil Jõgeva osakond. Võistlustantsu on harrastatud Jõgeval juba neli aastat. Noori käivad õpetamas Reet Kurvits, Pihel Kutsar, Silver ja Oliver Hannus. Tegutsevad tantsuklubi Stiil algajate ja edasijõudnute rühm, kummaski umbes kümme tantsupaari. Lisaks on täiskasvanute hobirühm, kellel tantsuvõtted hästi käes, kuid kes siiski vaid oma rõõmuks tantsivad ning võistlema minna ei soovi.
Igal aastal on kultuurikeskuses korraldatud ka peotantsukursusi, kus läbisegi tantsivad nii gümnasistid kui ka täiskasvanud.
Laulustuudio
Laulustuudio on Jõgeva kultuurikeskuses tegutsenud juba viis aastat. Laululapsi juhendavad Ülle Hansen, Silja Piir ja Merike Siirak. Noorim laululaps on praegu kolme ning vanim 18-aastane. Laulmisega tegelevad nii tüdrukud kui ka poisid.
Lauljate seas on nii ansambleid kui ka soliste, suuremateks üritusteks aga suudetakse kokku panna terve koor.
Airi Rütteri sõnul on laulma võetud ka lapsi, kes hästi viisi ei pea, kuid kellest mõnigi on arenenud sellise tasemeni, et suudab vähemalt kooris teistega koos laulda. Silja Piiri juhendada on nii poiste – kui tüdrukuteansambel. Juba kolm aastat on korraldatud majasisest solistide konkurssi. Esimest korda lindistatakse tänavu laulud plaadile ja need kuulab esimeses voorus üle ?ürii, kelle seas ei ole kultuurikeskuse töötajaid.Ka on selles voorus laululapsed anonüümsed ehk nummerdatud. Igast vanuseklassist valitakse välja paremad, kes osalevad parima solisti lõppvoorus, kus nende nimed ja näod on avalikustatud.
Muusikastuudio
Kitarristuudio on kultuurikeskuses tegutsenud sellest ajast alates, kui Hillar Laane seal tööle asus, seega umbes viis aastat. Vastukaaluks muusikakoolile pakub kultuurikeskus niinimetatud rahvalikku õpet. Kui keegi tahab enda jaoks kitarrimängu selgeks saada, siis kultuurikeskuse muusikastuudios on see võimalus täiesti olemas. Selleks, et pillimänguks vajalikke oskusi saada, ei pea õppima tulnu oskama isegi esmaseid kitarrikäike ega tundma nooti.Kitarrihuvilised tüdrukud on väga aktiivsed. Võimalik, et varsti- varsti saadakse kokku ka neidude bänd. Kadri Mitt on kirjutanud ise nii muusikat kui ka laulusõnu.
Kitarriõpet, samuti ka tänavu lisandunud trummarite õpet pakutakse nii kooliõpilastele kui ka täiskasvanutele.
Airi Rütteri sõnul on muusikastuudios õppurid vaheldunud, vähe on neid, kes esmaste mänguvõtete selgeks saades on tahtnud pillimänguga tõsisemalt edasi tegelda. Viimasel ajal on aga leidunud ka nii noormehi kui neide, keda kitarrimäng rohkem huvitab.
Kitarristuudio õpilased on juba esinenud väiksematel üritustel ning muusikastuudiost on välja kasvanud ka neljaliikmeline ansambel “Metamorfoos”, mis samuti usinalt kultuurikeskuse ruumides harjutamas käib. Ansambli koosseisus on Oliver Taul, Oskar Orupõld, Robert Mägi ja Andre Petraudze.
Seoses ansambli tekkimisega tõusis päevakorda ka vajadus trummarite järele, nii saab sellel aastal õppida ka korralikult trumme mängima. Trummareid juhendab Kaido Järvsoo, kelle õpilaste hulgas on rohkem neide kui noormehi.
Kitarrihuvilisi õpetav Hillar Laane ütles, et tänavu sügisel alustas kitarriõpinguid 24 uut muusikahuvilist, neist on tänaseks alles jäänud 19.
Tema sõnul on eesmärgiks anda kitarrialast algõpetust. Tänaseks on nii mõnedki Hillari õpilased käinud konsultatsiooni küsimas, millist kitarri oleks kõige parem osta.
Draamastuudio
Kultuurikeskuse ruumides tegutseb ka draamastuudio, kuhu on alati suur tung olnud. Eelmistel aastatel on see tegutsenud Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Andres Linnupuu juhtimisel. Sellel aastal on abiks ka Eve Somelar ja Valdi Reinas.
Kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnul on draamastuudios alati palju huvilisi olnud. Kuid kuna need tunnid on toimunud alati nädalavahetustel, on kevadeks tihtipeale võrreldes sügisega lapsi tunduvalt vähemaks jäänud. Paljudele lastele meeldib näitemängu teha, kuid etüüdide ja harjutuste tegemine väsitab nii mõnegi ära.
Tänavu tuleb terve kultuurikeskuse draamastuudio kokku novembris, ja etendus peaks valmis saama juba jõuludeks.
Erinevalt teistest näiteringidest lavastatakse kultuurikeskuse draamastuudios enamasti massitükke, millest saavad osa võtta ka tantsu- ja laulustuudio noored.
Beebikool
Silja Piiri juhendamisel tegutseb Jõgeva kultuurikeskuse ruumides beebikool, kus saavad osaleda kuni kolmeaastased lapsed. Eraldi rühm on moodustatud päris pisikestest, kuni aastastest. Teises rümas tegutsevad 1-3-aastased lapsed. Airi Rütteri sõnul on huvi beebikooli vastu üsna suur, emad ja vanaemad tulevad meeleldi oma väikeste lastega kodunt välja.
