Laulukarusselli Jõgevamaa eelvoor kandis tõepoolest pealkirja Laulusild. Niisugune telekonkursist erinev nimi anti üritusele selleks, et samasugust võistlust võiks korraldada ka neil aastatel, kui Laulukarusselli ei toimu. Laulusilda ehitama pääsesid iga valla-linna parimad laululapsed kolmes ? 7-9-aastaste, 10-12-aastaste ja 13-16-aastaste vanuserühmas. Mõistagi tuli selleks kohapeal eelvoorud korraldada.
“Valdades ja linnades oldi eelvoorude korraldamisel väga agarad,” ütles maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. “Need, kes konkursi juba sügisel ära tegid, olid nüüd küll natuke kehvemas seisus, sest lastel tuli laulud uuesti meelde tuletada. Aga maakonnavooru korraldamise aeg sai hästi valitud: koolivaheajal on nii lastel kui ka õpetajatel rohkem aega ja laulupäevast rohkem rõõmu.”
Lumekuninganna maal
Laululapsi hinnanud ?ürii kompetentsuses ei maksnud kahelda: selles tegid kaasa Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt, vabakutseline muusik ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Triinu Taul, Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli õpetaja Tiina Kivastik ja Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpetaja Merike Toro.
“Hiljaaegu Kohtla-Järvel ja Paides samasugustel lauluvõistlustel viibinuna saan siinse ürituse kohta vaid kiidusõnu öelda,” kinnitas Merike Toro. “Tore on see, et võistluse juurde käib väike mõnus teater: lava on kujundatud Lumekuninganna maaks, Lumekuninganna juhatab mõnusa jutuga esinemised sisse ning viskab mikrofoni sättiva Karumõmmiga vastastikku nalja. Kasuks tuleb ka see, et nii ?üriile kui ka publikule antakse iga viienda võistleja järel puhkust ning lastakse tantsulaste esinemist nautida.”
Kui ?üriiliikmetega vestlesime, oli vanim vanuserühm veel esinemata, sestap saime rääkida vaid nooremast ja kesmisest.
“Eriti head tööd olid õpetajad teinud noorema vanuseastme lauljate vokaali ja diktsiooniga,” arvas Merike Toro. “Keskmise vanuserühma puhul tekkis probleeme tekstist arusaamisega miskipärast hoopis rohkem. Aga kokkuvõttes on siin siiski saanud kuulda ilusat emakeelset laulu. Kui ma peaksin näiteks kuulama järjestikku kümmet halvas inglise keeles laulu, võiks see üsna piinarikas olla.”
Kui Merike Toro õpetajatele midagi soovitaks, siis seda, et nad aitaksid lastel leida laulutekstis õiged sõnad, mida lauldes rõhutada: muidu tuleb välja üks ühetaoline viisijada ning laulu sisu kaob nii esitajal kui ka kuulajail käest.
Kindlustunne
“See õigete rõhkude andmine on muidugi puhtalt õpetaja rida, laps üksi sellega tavaliselt hakkama ei saa,” ütles Merike Toro. “Ja siis võiks veel rääkida esinemiskindlusest: kes habiseb laval nagu haavaleht, kelles näed aga juba tulevast artisti, kes esinemist naudib.”
“Eks seda kindlust või kindlusetust hoova lapseni teinekord ka klaveri tagant,” lisas Merike Katt. “Kui õpetaja juba klaveri taga habiseb, siis ei saa laps laval ka kindlustundest pakatada.”
Ent tegelikult olid tublid kõik laulusillaehitajad ? selleks, et Jõgevale pääseda, tuli neil ju kõigepealt oma vallas või linnas kõigist paremini laulda. Ja Karumõmm (Urmo Kõiv), kes Lumekuningannale (Tiina Loorand) laval ustavaks seltsiliseks oli, ei olnud mängu toodud kaugeltki selleks, et ta kõrva peale astumisele vihjaks, vaid ikka selleks, et ta, nagu öeldud, mikrofone sätiks ja lastesse kindlustunnet sisendaks.
Laulusilla-konkursi paremad
7-9-aastased
I Anita Maasalu (Jõgeva l)
II Susan Piirak (Põltsamaa l) ja Egelin Altmäe (Saare v)
III Hanna-Stiina Pettai (Puurmani v) ja Katryna Pükkinen (Puurmani v)
10-12-aastased
I Eva Nõmme (Põltsamaa l)
II Liivi Kirtsi (Saare v) ja Sandra Simson (Tabivere v)
III Kristen Oja (Põltsamaa v)
13-16-aastased
I Käthi Kivi (Palamuse v)
II Kertu Tutt (Totma v) ja Kadri Karus (Tabivere v)
III Liis Nurme (Mustvee l) ja Piret Kuivits (Põltsamaa l)
RIINA MÄGI
