Eelmisel aastal registreeriti Eestis alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegusid 192 (sh sugulise kire rahuldamist lapseealisega 62 ja alaealise vägistamist 57). Kui justiits- ja siseministrid kirjutasid 2005. aastal alla nn Laulasmaa deklaratsioonile kuritegevusevastase võitluse eelistustest, siis oli selles ühe prioriteedina politsei ja prokuratuuri tegevuse kavandamise seisukohalt märgitud võitlus alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega.
Seda prioriteeti silmas pidades on astutud mitmeid olulisi samme. 2006. aastal tehti muudatused Karistusseadustikus, mis karmistasid karistusi alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest. Riik on suutnud murda barjääri ning võita usalduse lapsohvrite ja nende lähedaste poolt. Üha enam juletakse nende kuritegude puhul pöörduda politsei poole ja kuritegude toimepanijatele on suure meediatähelepanu saatel määratud karme karistusi.
Seksuaalkurjategijate register avalikuks?
Üks esimesi seaduseelnõusid, mis uus valitsus Riigikogule esitas, puudutab just laste kaitset. Eelnõu eesmärgiks on tagada, et isikud, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalse iseloomuga kuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga seotud kuriteos, ei pääseks töötama ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega (õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuht, lastelaagri kasvataja, lapsehoidja jne). Lastega töötamise õiguse piiramine on uute kuritegude ärahoidmise aspektist äärmiselt oluline.
Paljud riigid on ette näinud erinevaid võimalusi, kuidas lapsi varemkaristatud seksuaalkurjategijate eest kaitsta. USAs on olemas avalikud seksuaalkurjategijate registrid, mis sisaldavad nii seksuaalkuriteo eest süüdi mõistetud isiku nime, aadressi, toimepandud kuritegu ja karistust kui ka tema fotot ja välimuse kirjeldust (sh armid, tätoveeringud). Suurt tähelepanu pööratakse USAs seksuaalkurjategijate ravile. Seksuaalkurjategija vabastatakse vanglast või kinnisest raviasutusest lõplikult alles siis, kui tema psüühiline seisund on niivõrd muutunud, et ta ei kujuta enam ühiskonnale ohtu ja uue seksuaalkuriteo toimepanemise risk on minimaalne.
Euroopa on andmete kättesaadavuse osas läinud teist teed. Kuigi EL liikmesriikide (nt Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Soome) seadused sisaldavad võimalusi piirata seksuaalkurjategijatel teatud ametikohtadele asumise, ei ole nendest üheski avalikku registrit asutatud. Põhjendustena on välja toodud, et avalikult kättesaadav info raskendab isiku toimetulekut vabaduses, võib tekitada omakohut või pärssida kannatanute soovi pöörduda politsei poole, kui kurjategija on sugulane või lähedane isik.
Pedagoogiks ja lapsehoidjaks puhta taustaga
Väikeriigina on ka Eesti valinud sellise lähenemise, mis lähtub Euroopas enamlevinud lahendustest. Seaduseelnõu kohaselt on isikutel, kes on süüdi mõistetud pedofiilias või teistes lastevastastes seksuaalkuritegudes, eluaegselt keelatud töötada lastega nii koolides, lasteaedades, huvikoolides, laste- ja noortelaagrites kui ka lapsehoidjana. Sellega seoses on tööandjatel kohustus kontrollida töölevõetava isiku karistatust seksuaalkuritegude eest. Sellisele päringule annab karistusregister jah/ei vastuse.
Analoogilise päringu võib aga teha ka lapsevanem või lapse seaduslik esindaja, kui ta tahab võtta oma lapsele lapsehoidja või veenduda, kas on turvaline anda oma laps spordirühma treeneri hoole alla.
Arvestades eesmärki, et uued kontrollivõimalused jõustuksid veel enne koolidesse uute õpetajate töölevõtmist või suviste lastelaagrite algust, on oluline, et Riigikogu võtaks seaduse vastu veel juunikuus.
ERIK SALUMÄE,
Riigikogu liige
Reformierakond
