Kus on sündinud ja meheks sirgunud Jaan Poska, meie rahva ja riigi suuremaid riigimehi ja diplomaate? Vastust teab vist pea iga teine eestlane. See paik on Laiusevälja ehk veel nimega Laiuse Mõisaküla. Teeline leiab Jaan Poska sünnipaika märkiva tahvli maja seinalt Jõgeva-Mustvee maantee 12. kilomeetril.
Kasutuseta hooned lagunevad
Meie üldsus valmistub tuleva aasta märtsis pühitsema Jaan Poska lahkumise 95. aastapäeva. Tema mälestussammas leiab endale koha Kadriorus. Selle mehe teod Eesti riigi sündimise ja Vabadussõja võiduka lõpetamise juures on seda väärt, et tema elutee iga ümmarguse tähtpäeva puhul mõtteid koguda ja püüda saada meie isamaa pisutki paremaks kodanikuks, eeskujuks ikka juubilar ja teadmised tema elukäigust.
Jaan Poska isa oli köster samas Laiuseväljal asuvas õigeusu kirikus. Nendel kaugetel aegadel oli köster ka kooliõpetajaks ja koorijuhiks, või nagu tol ajal öeldi, laulujuhiks.
Seda 1864. aastal püstitatud puust pühakoda võib tänapäevalgi näha, aga möödunud 150 aastat on hoonest teinud vareme. Kõik oleks olnud hoopis teisiti, kui kuus kuud enne meie laulva revolutsiooni puhkemist, 1987. aasta 30. novembril poleks ENSV Jõgeva rajooni punased asjamehed kirikut sulgenud ja kogudust laiali saatnud. Riigimaksud olid kogudusel korralikult makstud, võimudele võlgu ei oldud. Kirikuhoone kasutamine keelati ära, aga tõsiasi on, et kasutuseta jäänud hooned kipuvad peagi lagunema.
Koguduse asutamisest möödub 165 aastat
Käesoleval, 2014. aastal oleks sobilik meenutada ka koguduse asutamist 1849. aastal, millest möödub seega nüüd 165 aastat. See sündis nn 1845. aasta suure usuliikumise harjal. Teoorjuses vaevlevad eestlased otsisid väljapääsu vaimlisest ja majanduslikust pimedusest, milles mõisnikud ja pastorid neid käsikäes hoidsid. Ärksamad rahvajuhid taipasid, et Eesti- ja Liivimaad ümbritseva orjusemüüri kõige nõrgem koht on õigusetut olukorda soosiv kiriklik võim, ja seda hakatigi usuvahetuse teel ründama. Innustuseks sai teadmine, et keisri usuks on kreeka õigeusk ja et Uus Testamentki on algselt kirja pandud kreeka keeles. 1891. aastaks oli kogudusel 1780 liiget.
Et oluliseks peeti haridusevalguse levitamist rahvale, siis pandi juba koguduse algaastail alus kihelkonnakoolile, hiljem abikoolidele Sadalas, Leedis, Koimulas, Ookatkul, Metskülas, Paluperes, Jõgeval. Kusjuures kolme õpetajaga Jõgeva abikool muudeti 1916. aastal 5-klassiliseks. Ortodoksi kirikute kihelkonnakoolide süsteemile tegi Eestis lõpu 1918. aasta Saksa okupatsioon.
Kalmistu on korras
Laiusevälja maadel viibides meenutagem, et siit kandist on tõusnud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidiks Aleksander Paulus ja Eesti eksiilkiriku piiskopiks praost Jüri Välbe. Eesti Vabariigi kindral Nikolai Helk kasvas üles siinse kiriku köstri Nikolai Tšistjakovi peres. Preester Andrei Ramuli perest võrsus Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Konstantin Ramul. 1905. aastal ristiti siinses kirikus Paul Ariste (sünd. Berg), rahvusvaheliselt tuntud lingvist, soome-ugri keelte professor ja akadeemik. Aastaid elas siin ja tegutses aktiivselt koguduse juures kirjamees ja tsensor Jüri Truusmann, kelle haridustee oli köster Jaan Poska (sen) soovitusel ja toetusel alguse saanud Riia Vaimulikus Seminaris.
Laiusevälja kalmistul leiame riigimees Jaan Poska isa köster Jaan Poska (sen), vanaema Maria ja väikevendade Peetri ja Vassili hauaplatsi. Nende kalmude tähise on lubanud taastada Eesti Muinsuskaitseamet. Samas puhkab kogudust üle 24 aasta teeninud ülempreester Theodor Männiksaar koos isa ja tütrega. Üsna peavärava läheduses on 1924. aasta 1. detsembril punase mässukatse ajal surma saanud Tondi sõjakooli kadeti Aleksander Tombergi kalm, millele kohalikud võimud ja Kaitseliit vabariigi tähtpäevadel austust avaldavad.
Ja mis saab edasi? Mida saame teha meie, et süda oleks tehtu üle rahulik? Kalmistu Laiuseväljal on lõpuks heades kätes härra Vello Sarapuu näol. Valitseb kord ja vahepeal siin levinud võsast pole enam jälgegi.
150-aastane kirik on maadligi vajumas
Aga 150 aastane kirik kui omaaegsete väärt tegude ja tublide tegijate sümbol on maadligi vajumas. Kas ta saaks uuesti sümboliks, meenutama siinse paiga teguderohket minevikku?
Kas me ei võtaks midagi ette? Meie ei ole ju enam vaesed ega võõra võimu all. Selja sirguajamine ei ole enam keelatud.
Kui me esialgu ei jõua pühakoda tervenisti üles ehitada, siis võiks säilinud torni juurde püstitada kasvõi väikese kabeli, mis siinse pühaduse säilitaks.
Laiuseväljal asuva kiriku 150. aastapäev ja koguduse 165. aastapäev on põhjuseks, et koguneda, mäletada ja aru pidada.
Kirik püstitati omal ajal Jumalaema Sündimise püha ehk eesti rahvakalendris ussimaarjapäeva mälestuseks. Seda päeva peetakse 8. septembril.
Kogunemegi siis laupäeval, 6. septembril kell 17 Laiuseväljal kiriku õuele, kaasas toidukorvike ja mõned kalmuküünlad.
i
Istume, saame tuttavaks, meenutame ja peame nõu.
i
GEORG ALLIK, MIHKEL HURT, ANNE RÄPP
