Kümne aasta eest tähistati Laiuse lossivaremete juures esimest korda 300 aasta möödumist kuninglikust jahiretkest, mil tollane Rootsi kuningas Karl XII seal oma vägedega peatus ja Laiusest sai kuueks kuuks tollase Rootsi kuningriigi juhtimise paik. Kuninglikku jahiretke meenutatakse ka tuleva aasta 30. jaanuaril.
iii
Ürituse algataja oli toonane Jõgevamaa maavanem Margus Oro. Ta kutsus kokku kõik saadikud, kaitsevägede juhatajad, kultuuriinimesed ning teised sellest sündmusest huvitatud. 300 aastat tagasi teoks saanud jahiretkega põhjalikumaks tutvumiseks korraldati kõigepealt neid sündmusi kajastav konverents.
Neli aastat hiljem, 2005. aastal paigaldati Laiuse kirikuaeda skulptor Tauno Kangro loodud mälestusmärk kõigile toonastele rootslastele, kes hukkusid siin kuue kuu jooksul kas otseselt sõjaretkel või külma talve tõttu.
Karl XII sõjaretke meenutamist aitas korraldada Eesti Kaitsevägi ning seda toetasid Rootsi ettevõtjad.
Margus Oro sõnul on plaanis ka järgmise aasta 30. jaanuaril Põhjamaade riikide kaitsevägede juhtide ja suursaadikutega Laiusel kokku saada, et üheskoos taas jahiretk maha pidada. Kolmesaja aasta eest peeti jaht 28. jaanuaril ja seetõttu on ka kõik senised retked korraldatud sellele kuupäevale lähedasel ajal. Margus Oro sõnul on püütud taaselustada ka tollaegseid kombeid – tantsida vanu tantse, riietuda vastavalt ajastule ja järgida kolmesaja aasta taguseid kombeid. Tollane rootsi kindral krahv Stenbock lavastas näiteks opereti, milles tegid kaasa omaaegsed Rootsi Kaitseväe ohvitserid, kes olid kõrgelt haritud.
Unustamatud looduselamused
Margus Oro sõnul oodatakse ka tänavu Laiusele nende riikide saatkondade esindajaid, kes tollase jahiretkega seotud olid. Nii loodetakse Laiusel näha Rootsi, Taani, Läti, Poola ja teiste välisriikide saatkondade esindajaid, et koos seda kuulsat ajaloosündmust meenutada.
Päevakavva peaks mahtuma nii jahiretk kui ka hilisem kultuuriprogramm. Laiusel kohtuvad ka need, kes eelnevatel aastatel kuningliku jahiretke tähistamisest osa on saanud. Enamik saadikutest on praeguseks Eestist roteerunud teistesse riikidesse ja peagi selgub, kes kutsututest tegelikult kohale saavad tulla.
Arusaadavalt ei ole enamik kutsututest kuigi hästi kursis sellega, kuidas näeb välja üks tõeline jahipidamine ja seetõttu pakutakse neile võimalust seda vaadelda. Jahiretke jälgivatele inimestele tutvustatakse jahireegleid ning antakse ülevaade sellestki, kuidas peeti jahti aastasadu tagasi. Iga väiksema seltskonna juurde määratakse keegi, kes jahti hästi tunneb ning kes räägib sellest, kuidas liiguvad jahimeeste ahelikud, kus ja kuidas võib näha liikumas metsaelanikke.
Margus Oro sõnul võib seniste kogemuste põhjal kinnitada, et paljud välisriikidest pärit inimesed on sellisel jahivaatlusel saanud väga suure elamuse osaliseks, sest nende riikide metsades ei kohta kunagi taolisi loomi nagu Eestis või pole nad oma kodumaal ega ka mitmel pool mujal vabas looduses kunagi metsloomi kohanud.
Ajaloohõngulised ettevõtmised
Margus Oro rääkis, et seoses Laiusel toimunud sündmusega on kümne aasta sisse mahtunud ka mitmeid naljakaid seiku. Näiteks on mõni külaline jahiretkele saabunud üsna suvise riietusega ja nii on tulnud neile kohapeal soojemaid riideid ning jalanõusid muretseda.
Ka soe lõunasöök kuulub jahiretke juurde, mis valmistatakse otse kohapeal tulel. Lossivaremete juures korraldatakse aga mõõgavõitlust ja etendusi, tegeldakse tantsimise, vibulaskmise ja kirveviskamisega ehk kõige sellega, mis omaaegse jahiretke juurde kuulus.
Külalisi laiast maailmast
Kutsed on juba välja saadetud ning jaanuari alguseks oodatakse kutsututelt tagasisidet. Margus Oro sõnul on korraldustöö üsna keerukas: külalised on vaja Laiusele sõidutada ning pärast jälle lennukitele toimetada.
Samas usub ürituse autor ja korraldaja, et selle kümne aasta jooksul on olnud võimalus nii Laiuse kanti kui kogu Jõgevamaad umbes paarisajale inimesele tutvustada. Mitmed neist on investorid, kes seotud ühe või teise Eestis tegutseva ettevõttega. Tavaliselt koguneb jahiretkele umbes seitsekümmend inimest. Paljud neist saavadki aastas vaid korra kokku ja just Laiusel. Seetõttu kuulub jahiretke juurde ka jällenägemisrõõm.
Maakonna kultuurikollektiividest on Laiusel esinemas käinud nii Põltsamaa naisrahvatantsurühm “Uhka“ kui ka Jõgevahe Pere tantsurühm. Nii on Eesti rahvatantse õpetatud ka Laiusele sõitnud külalistele. Lisaks on koos lauldud ja pilli mängitud.
Kuningliku jahiretke meenutamisega on seotud ka maakonna ettevõtete külastused, mis on toimunud päev-paar enne või pärast jahiretke.
Kuningliku jahiretke korraldamiseks on registreeritud ka Kuninglik Jahiseltsing Eestis, mille etteotsa on valitud kümneliikmeline juhatus, mida presidendina juhib Margus Oro ja kuhu teiste seas kuuluvad ka Andres Koern, Vahur Kraft, Tarmo Kõuts. Juhatuse liikmed suhtlevad Margus Oro kinnitusel omavahel aktiivselt ning on pea igal aastal ka jahiretkel osalenud.
iii
TOOMAS REINPÕLD
