Ega Jõgevamaa naljalt üleriigilise pressi huviorbiiti satu ? ja kui satubki, siis enamasti negatiivses valguses. Meenutame Mustvee võimukriisi, aastaalguse üleujutusi Põltsamaa ja Pedja jõel. Positiivsena leiab enamasti alati kajastamist motomeeste kokkutulek.
Nüüd paistab, et Jõgevatreff saab Laiuse lumesõja näol tõsise konkurendi. Kui lund jätkub, saab Laiuse linnusevaremetes ka tänavu 7. veebruaril Tartu Ülikooli ajaloo osakonna tudengite eestvõttel teoks suur lumelahing. Kui lund ei jätku, lükkub üritus nädal või kaks edasi.
Lumesõja pidamisel on ajalooline tagapõhi. Põhjasõja ajal Laiusel talvitunud Karl XII laskis 1701. aasta veebruaris oma sõjameestel valmis ehitada suure lumekindluse ning korraldas seal neile igavuse peletamiseks ja võitlusvaimu tõstmiseks õppelahingu. Kuigi suurtükkidest tulistati papist kuulidega, sai lahingu käigus üks võitleja surma ja paar haavata.
Möödunud aastal algatasid Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna üliõpilaskogu ja ülikooli ajalooring traditsiooni pidada kolme sajandi taguste Rootsi sõdurite eeskujul lumesõda. Erinevalt Karli sõduritest valisid tänapäeva lumesõdalased aga lahingupaigaks mitte lageda välja, vaid Laiuse linnuseõue. Võitlejaid ? enamik neist üliõpilased ja õpilased ? kogunes ühtekokku kolmesaja ringis ning lahingut jälgisid mõned vägagi nimekad vaatlejad nagu president Lennart Meri, Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin-Bonnier, Norra suursaadik Per Kristian Pedersen ja Islandi suursaadik Jon Baldvin Hannibaldsson.
Tänavu loodavad korraldajad, et lumelahingusse tuleb vähemalt niisama palju võitlejaid kui mullu. Küllap tuleb ka uusi huvilisi. Peale vaatlejate-välisdiplomaatide oodatakse aga seekord lahingusse ka Rootsi ja Eesti sõjaväelasi. Korraldajate arvates oleks neil vägagi huvitav vaadata, kuidas Rootsi kuningas kolm sajandit tagasi oma sõdureid välja õpetas.
