Punasest maakivist taies meenutab looduslikku kaljurahnu ning sellel on Karl XII kuninglikud initsiaalid ja tekst “1700-1701 Laiusel lahkunud rootslaste mälestuseks”. Sama on kivile kirjutatud ka rootsi keeles.
Rootsi sõjaväe read hõrenesid Laiusel eelkõige haiguste tõttu, ent osa sõdureid suri ka Narva lahingus saadud haavade kätte. Mullu Laiuse linnusevaremetes peetud Rootsi päeval üles kerkinud mõtte, et siin surnud Rootsi sõdurite mälestus peaks saama jäädvustatud, tegi põhiliselt Rootsi ja Eesti ettevõtjate, aga ka Jõgeva valla abiga teoks Kuninglik Jahiseltsing, millesse kuulub praegu Eestis resideeruvaid või siin varem resideerunud diplomaate ja Eesti avaliku elu tegelasi. Katte eemaldasid mälestuskivilt Rootsi suursaadik hr Dag Hartelius ja Eesti Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Taiese pühitses EELK Jõgeva ja Laiuse koguduse õpetaja Valdo Reimann.
Dag Harteliuse sõnul vajas Karl XII sõjavägi 1700. aasta detsembris pärast Peeter I vastu peetud võidukat Narva lahingut peatuspaika, kus jõudu koguda ja Rootsist lisajõude järele oodata, et siis edasi Riia suunas liikuda. Laiusele langes valik sellepärast, et siin olid head majutustingimused ja oli saada ka toidukraami, sest Vene vägede rüüsteretked ei olnud siia veel ulatunud.
“Poole aasta jooksul, mis Rootsi sõjavägi siin viibis, jättis oma elu sadu sõdureid,” ütles Hartelius. “Me ei tea nende täpset arvu ega nende nimesid, aga nad väärivad austust kui mehed, kes olid kaitsnud vaenlase eest Rootsi riigi idapiiri. Nad olid juba liiga kaua unustuses olnud. Seepärast oli ülim aeg nende mälestus jäädvustada.”
Head mälestused
Dag Hartelius rõhutas, et nii Rootsis kui Eestis käsitletakse Karl XII Laiusel viibimise aega positiivses valguses.
“Vaid 18-aastase kunings Karl XII jaoks olid Laiusel veedetud kuus kuud õnnelik aeg,” ütles Hartelius. “Ta käis kohalikes pulmades ja varrudel, saades sellega siinse rahva hulgas populaarseks. Ühele noorpaarile olevat ta isegi väikese talukoha kinkinud. Samuti pidas ta jahti ja korraldas ise pidusid.”
Kuningliku Jahiseltsingu eestvedaja, endine Jõgeva maavanem Margus Oro lisas, et Karl XII ja Rootsi sõdurid õppisid Laiusel tundma kohalikke kombeid ja kohalikku kultuuri ning Laiuse talupojad said omakorda osa rootsi kultuurist.
“Karli ohvitseride hulgas oli ju palju haritud ja kultuurihuvilisi mehi, kelle sõda sõjaväkke oli sundinud. Muuhulgas lõid ja lavastasid Karli ohvitserid isegi opereti, milles tegid teiste hulgas kaasa kohalikud talupojad,” ütles Margus Oro.
Mälestusmärgi autori kujur Tauno Kangro sõnul on taiese materjal toodud Harjumaalt, ent tegelikult on meie rändrahnud, arvatavasti siis ka see punane kivimürakas, jääajal Skandinaavia aladelt siia rännanud.
“Mulle meeldis selle kivi natuke looduslikku kaljut meenutav kuju ja n-ö rootsipunane värv,” ütles Tauno Kangro. “Selline kivi sobib hästi kirikuparki suurte puude keskele. Erit sümpaatne on, et mõnekümne meetri kaugusel kiviga samal joonel seisab pärn, mille legendi järgi istutas Karl XII.”
Karli kuninglike initsiaalide mälestuskivil kasutamiseks küsiti mõistagi Rootsi riigilt luba. Vasest initsiaalid kattis Kangro rohelise oksiidikihiga: nii näevad need välja peaaegu nagu Karli-aegsed ehk siis kolm sajandit vanad.
“Tänu sellele kivile mäletab noor põlvkond tulevikus paremini ajalugu ja ? mis veel tähtsam ? headel inimestel on sagedamini põhjust siin koos käia,” ütles Tauno Kangro.
Võõras mundris
“See mälestusmärk on austusavaldus ka eestlastele, kes kolm sajandit tagasi Rootsi armee koosseisus võitlesid,” ütles Eesti Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts. “Eesti meeste saatuseks ongi olnud võidelda erinevates vormides ja erinevate lippude all. “Täna eesti mehel võõra vormi kandmise vajadust õnneks enam pole ja Eesti Kaitsevägi teeb omalt poolt kõik, et seda vajadust enam kunagi ei tekiks: Eesti mees, Eesti sõdur väärib oma kaitseväge.”
Laiusele mälestusmärgi püstitamise initsiaator, Kuninglik Jahiseltsing on välja kasvanud seltskonnast, kes Karli-aegade eeskujul juba mitmel talvel Jõgevamaal nn kuninglikku jahti pidanud on. Käesoleva aasta jaanuarist on seltsing ka ametlikult registreeritud.
“Mul on väga hea meel, et nii Rootsis kui ka Eestis leidub ettevõtjaid, kes on valmis panustama ajaloo jäädvustamisse,” ütles Margus Oro.
Kuningliku Jahiseltsingu nimel tänas ta mälestusmärgi püstitamise ühel või teisel viisil toetamise eest Felix Fenno-Baltic ABd, Ericsson Microwave ABd, Saab Bofors Dynamics ABd, Micael Schmitz Elektron ABd, Land Systems Hagglunds Aktiebo ABd, ASi Info Auto, OÜd Põltsamaa Autoveod, OÜd Keskkonnaprojekt, Jõgeva Vallavalitsust ning Rootsi suursaadikut Dag Harteliust, Rootsi saatkonna kaitseata?eed Lars Ramströmi, Eesti Kaitseväe juhatajat Tarmo Kõutsi ja skulptor Tauno Kangrot.
“Laiuse on niigi külastatav paik olnud,” ütles Margus Oro. “Nüüd tullakse siia veelgi tihemini, leitakse siit kild ajalugu ja viiakse sõnum sellest laia maailma.”
RIINA MÄGI
