Laiusel tähistati üleeile 90 aasta möödumist Laiuse kihelkonna langenud sõdurite mälestussamba avamisest. 1925. aastal püstitatud suuremõõtmelise mälestusmärgi asemel seisab Laiuse kalmistul praegu küll tagasihoidlik mälestusrist, ent kodumaa vabaduse eest elu andnuid austatakse sellele vaatamata ka tänapäeval.
Vabadussõjas langenud Laiuse kihelkonna inimestele 90 aastat tagasi püstitatud mälestusmärgi oli kujundanud nimekas skulptor Anton Starkopf ning see meenutas dooria stiilis templi esikülge. Templi sammaste vahel oli sarkofaag langenud sõduriga ning tahvel, millel 44 Vabadussõjas hukkunu nimed.
Saaremaa dolomiidist mälestussammas oli valmistatud A. E. Jürgensi kivitööstuses ning see läks maksma üle 500 000 marga. Mitmes allikas on rõhutatud, et vähemasti püstitamise hetkel oli see suurim Vabadussõjas langenute mälestusmärk Eestis.
Nagu enamik selle sõjaga seotud mälestusmärke, hävitati ka Laiuse mälestussammas punavõimu tulles. 1996. aastal, kui Eesti taas vaba oli, algatasid EELK Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilves mälestussamba taastamise. Et hävitatud mälestusmärgi koopia valmistamiseks raha nappis, telliti tagasihoidlikum mälestusrist, mille projekteeris arhitekt Ilmar Kannelmäe. Rist avati 22. veebruaril 1998 ehk päev enne Eesti Vabariigi 80. sünnipäeva tollase peaministri Mart Siimanni osavõtul.
Olla väärilised
Vabadussõja ausamba avamise 90. aastapäeva pidustused algasid Kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma valla puhkpilliorkestri tervituskontserdiga kirikuaias. Järgnenud jumalateenistusel pidas jutluse EELK peapiiskop Urmas Viilma.
“Mehi sundis Vabadussõtta minema armastus oma maa, rahva ja kodu vastu ning valmisolek oma aadete ja kodu eest vajaduse korral ka surra. Võlgneme nendele meestele tänu oma tänase vabaduse eest,” ütles peapiiskop.
Jumalateenistusel teenisid Laiuse koguduse õpetaja Georg Glaasega kaasa piiskop Joel Luhamets ja Tartu praost Ants Tooming. Viimane pidas ka vaimuliku kõne “Usk inimese sisse”.
Kirikust suundusid kokkutulnud rongkäigus kalmistule. Vabadussõjas langenute mälestusristi juures toimunud tseremoonial peetud kõnes rõhutas Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere, et Vabadussõjas langenute mälestuse austamisest on vähe. Me peame olema ka vabaduse nimel elu jätnute väärilised.
“Kui iga eesti mees võib öelda, et ta teab oma kohta riigikaitses, ülesannet, mida peab hakkama ohu korral täitma, siis on riik hästi kaitstud,” tõdes major Kuusvere.
EELK peapiiskop Urmas Viilma tunnistas, et pole kunagi varem viibinud Vabadussõja mälestusmärgi püstitamise aastapäeva pidulikul tähistamisel.
“Selline sündmus pole just tavapärane, ent samas on iga sündmus, mis aitab meelde tuletada meie ajalugu ja väärtustada meie iseseisvuspüüdlusi, teretulnud. Meie vabadus pole ju iseenesest mõistetav. Ka tänapäeval võib ette tulla situatsioone, kus meie vabadus ja iseseisvus ohtu satuvad,” sõnas peapiiskop.
Vana kava järgi
Riigikogu ja selle riigikaitsekomisjoni liige Ain Lutsepp lisas, et igal mälestusmärgil on oma elukäik ning aeg-ajalt on hea meelde tuletada nii märgi olemasolu kui ka seda, mille või kelle auks see püstitatud on.
“Eks me kipugi vahel olulisi tähtpäevi ära unustama,” tõdes Jõgeva vallavanem Enn Kurg. “Kui kogudus mälestusmärgi aastapäeva tähistamise algatas, oli vallavalitsus kohe nõus kaasa aitama.”
EELK Laiuse koguduse juhatuse esimees Epp Järv sõnas, et mälestussamba avamise aastapäeva tähistamise idee tuli talle siis, kui ta leidis oma isa, Laiuse kunagise köstri, organisti ja kultuurielu eestvedaja Jüri Pastaruse paberite hulgast Laiuse kihelkonna langenud sõdurite mälestussamba avamispäeva mälestuslehe. Sellel oli ära toodud mälestussamba pilt ja avamispidustuste kava.
“Mälestuslehelt lugesin, et 1925. aasta avamistseremoonia toimus 30. augustil. Kalender näitas, et tänavugi on see pühapäev. Ning see sobis aastapäeva tähistamiseks suurepäraselt. Nii Kaitseliidu Jõgeva malev kui ka vallavalitsus olid nõus õla alla panema ning kõrgemad kirikutegelased valmis kohale tulema,” ütles Epp Järv. “Püüdsime aastapäevasündmusel võimalikult palju järgida 1925. aasta avamistseremoonia kava. Kujutasin ette, et mälestussamba aastapäeva tähistamine kujuneb heaks isamaalise ja patriootliku kasvatuse tunniks õpilastele, ent peale kodutütarde, kel isamaaline kasvatus niikuinii heal järjel, koolinoori ega õpetajaid kahjuks sündmusele ei tulnud. Muus osas õnnestus aastapäeva tähistamine aga igati.”
Pidulik päev lõppes sõdurisupi söömisega pastoraadi juures.
RIINA MÄGI
