Laiuse voore vallutasid isetehtud kelgud

Eelmisel laupäeval kogunesid Laiuse mäele isevärki kelkudega tegelased, kes üksteiselt oma sõiduriistadega mõõtu võtsid. Autasustati pikima libisemisteekonna ning parimate piduritega kelgu meeskondi, auhinna sai ka kõige aeglasema kelguga meeskond.

Keskpäeval panid kaheksa võistkonda omavalmistatud kelgud pealtvaatajatele uudistamiseks välja. Ükski neist ei meenutanud sõiduriista, mida võiks kaubanduskeskusest või spordipoest kelgu nime all osta. Sõiduriistade valmistamisel oli kasutatud kõiki käepäraseid vahendeid ning inseneri nutikust. Mõni masin oli juba nii-öelda selle ürituse veteran ja  teeninud oma meeskonda juba mitmel talvel. Üks selline sõiduriist oli kalarakett “Fish“, teine Priit Saare meistrikätega fiiberplastist ehitatud laevakujuline agregaat, millele peale maalitud “Jõgeva“.

Siiski olid meistrimeeste fantaasiamasinad piiratud teatud reeglitega. Nimelt ei tohtinud kelgud olla pikemad kui viis meetrit ega laiemad kui kaks meetrit. Veel pidid neil olema töötavad pidurid, sõiduriist pidi olema juhitav ja sõitjatel kohustus kanda kiivrit. Seda kõike muidugi nii sõitjate kui pealtvaatajate ohutust silmas pidades.  

Külma vastu leidus rohtu

Sama päeva hommikul sündis Jõgeval selle talve külmarekord -31,5 kraadi ning ka lõuna ajal küündisid Laiuse mäel külmapügalad kahekümne miinuskraadi juurde. Kuigi osalejaid oli tänavu möödunud aastatega võrreldes oluliselt  vähem, ei takistanud pakane võistluse läbiviimist. Kohaletulnud kinnitasid, et nad poleks mingil juhul tulemata jätnud, olgu väljas või nelikümmend külmakraadi.

Positiivne oli aga asjaolu, et pealtvaatajaid oli möödunud kordadest rohkem.  Et soe ihust välja ei läheks, määriti end seestpoolt sooja tee või ka  muud sorti külmarohuga. Kes ei pidanud sisemist määrimist vajalikuks, tegi võimlemisharjutusi või soojendas käsi lõkke kohal. Enne võistluse algust oma “Huuligan“-kelguga proovisõitu teinud Tanel külma üle ei kurtnud, kuna pidi kobakat kelgulaadset sõidukit ligi saja meetri pikkusest nõlvast üksi üles tirima. Teised meeskonnad säästsid energiat õigeks võistluseks ning otsustasid proovisõitudest loobuda. 

Auhinnad ka aeglasematele

Esimesena rajale läinud Luua Kaabakate sõiduriist osutus ka kõige kiiremaks ning tegi rajal kõige pikema liu. Samas tundus „kaabakate” agregaat olevat ka kõige paremini juhitav, nimelt oli masina etteotsa kinnitatud punnvõrri esihark koos rattaga  ja juhtraud, millest oli hea masinat juhtida. Kaabakate teekond lõppes peaaegu maanteel, siiski oli kraaviperv piisavalt järsk, et sõiduriist teele ei libiseks. Luua meeskonnast ei jäänud palju maha ka kalarakett “Fish“, mis samuti peatus alles maanteekraavil.

Järgmisena hinnati sõiduriistade pidureid ning lühima pidurdusteekonnaga masinaks osutus “Laevuke”. Veidi hiljem ja teise koha vääriliselt sai pidama vannist ehitatud “Pussy“. Üsna õnnetult lõppes sõit “Kelgumäärimistiimile“, kelle vapper alus nõlval lausa algosadeks lagunes. Selle äparduse  põhjustas ilmselt järsk õhutakistus, mis tekkis pärast seda, kui kõrvalistuja poole sõidu ajal vihmavarju avas.

Kuigi võistlus oli nii pealtvaatajatele kui osalejatele tasuta, polnud auhinnakapp sugugi kitsas. Kiiremate kelkude meeskonnad said Rakvere linnuse poolt auhinnaks ekskursiooni linnuses koos veinikeldri külastusega, Tabivere Vabaajakeskus kinkis bowlingusaali külastuse ning kõige aeglasematele kelgutiimidele pani reisilaev Monica välja auhinnasõidu Naissaarele.

iii

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus