Eile pidas Eestimaa vanim maaraamatukogu Laiusel oma 170. sünnipäeva. Meenutati väärika sünnipäevalapse minevikku ja jagus õnnitlejate häid soove.
Laiuse raamatukogul on olnud mitu algust. Nagu kirjutas Johan Kõpp oma 1937. aastal ilmunud „Laiuse kihelkonna ajaloos”, loetakse raamatukogu alguseks siinmail aastat 1849. Just siis asutas toonane kirikuõpetaja Heinrich Georg von Jannau Laiusel lugemisseltsi, mis oli midagi raamatukogu või lugemisringi sarnast. Seltsil oli 55 eestikeelset raamatut ning selle tegevust hindas õpetaja Jannau ise „väga rõõmustavaks.”
Nagu siis öeldi, raamatud olid „kõlbelised ja saadaval”. Esimesele raamatukogule pandi alus kingituste teel saadud eksemplaridega ja nende arv kasvas pidevalt. Mis pärast sai, pole täpselt teada, kuid 1887. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju hävitas esimese raamatukogu.
Laiuse mitu algust
Olulise aastaarvu leidis Kõpu monumentaalteosest kauaaegne Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten. Tema juhtimisel tähistati ümmargust sünnipäeva esmakordselt 1989. aastal. Siis avati pastoraadi seinal mälestustahvlid Johan Kõpule, Heinrich Georg von Jannaule ja luuletaja Juhan Liivile, kellel kõigil suur panus Laiuse raamatukogu ajaloos.
Võimalik et just Juhan Liivil, kes juba raskesti haigena oli 1910. aastal õpetaja Kõpu peres pool aastat kostil, oli mõju Johan Kõpule. Selles, et Kõpp 1912. aastal avas Laiusel taas raamatukogu. Selle avamiseks oli siis vaja luba kubernerilt ja konsistooriumilt ning vastutama pidi õpetaja isiklikult.
Kohalike seas leidis raamatukogu taasavamise mõte suurt poolehoidu. Mitmed seltsid ja eraisikud annetasid selleks raha, Laiuse vald koguni 100 rubla ja nii õnnestus soetada 140 raamatut. Selle seas oli nii ilukirjandust, populaarteaduslikke raamatuid, vaimulikku ja lastekirjandust. Erilist rõhku pandi reisikirjade kogumisele.
Raamatuid sai laenutada tasu eest ja aastamaks oli üks rubla. Raamatukogu kasutati elavalt, eriti pühapäeviti, mil anti välja 50–60 raamatut. Lugejaid oli üle Laiuse kihelkonna, kuid kõige rohkem mõistagi Laiuselt.
Korraldaja ja väljaandjana tegutses Maria Kõpp. Kui Kõpud 1922. aastal Laiuselt lahkusid, oli seal 700 raamatut. Tööd jätkasid karskusselts Püüe ja Ene Pastarus. Seda kuni 1941. aasta suveni, mil raamatukogu jällegi maha põles.
Uus ja kolmas algus oli 1949, mil raamatukogu avas taas uksed.
Rahvas algab raamatust
„Raamatukogus oli hea töötada,” lausus aastatel 1979–2013 raamatukogu juhtinud Asta Leiten. „Lisaks toetas mind koolidirektor Arvo (Sakjas – toim), kelle poole pöördudes sain oma muredele alati abi.”
Asta Leiteni suurest tööst ja pärandist rääkis ka praegune raamatukogu direktor Katre Ilmjärv. Tema sõnul oli tal suur rõõm võtta Astalt üle heas korras olev rikkalik raamatukogu.
„Tänan selles osas nii Astat kui Jõgeva vallavalitsust, kes mulle noorele, ülikooli lõpetanule, usaldasid sellise raamatukogu juhtimise.”
Katre Ilmjärv tänas juubeli puhul ka valla kultuurijuhti Ilona Piirimäge, kes alati tema muredega tegelemiseks aega leiab. Samuti Laiuse kooli, kellega ühe katuse all tegutsetakse.
„Erilised tänusõnad kuuluvad aga Maris Paasile, kes oli see inimene, kellele ma oma esimesel tööaastal kõige enam toetuda sain,” ütles Ilmjärv.
Jõgeva vallavanem Aare Olgo andis raamatukogule üle valla poolt kinkekaardi ning eraldi tänukirja Katre Ilmjärvele südamega tehtud töö eest.
Nii pole tänagi põhjust kahelda 1937. aastal pastor Johan Kõpu poolt öeldus: „Jah, see on Laiuse, ajalooline pind, kus sündmusi on olnud ja ajalugu on tehtud võibolla rohkem kui mõnes teises Eesti kihelkonnas.”
TIIT LÄÄNE
