Pärast aastatepikkust planeerimist ja rahastuse otsimist avatakse lõpuks Laiuse mäel suusalift, mis on mäe arenduskeskuse plaanide kohaselt vaid esimene samm. Tööle hakkab ka lumetuubide (snowtube-ingl. k) laenutus ning avatakse kiosk. Siiski nõuavad tehtud kulutused ja arendus ka raha ning seetõttu hakatakse suusatõstuki kasutajatele mäepileteid müüma.
Laiuse mäe arenduskeskus on tegutsenud 2008. aastast selle nimel, et talviti populaarse kelgumäena toimiv nõlv saaks inimsõbralikumaks ning pakuks lusti suuremale arvule talispordisõpradele. Nüüdseks pärast viit aastat on siiski asjad nii kaugel, et nädalavahetusel avatakse Laiuse mäel suusalift.
Olulised eeltööd on tehtud juba varem. Sügisel likvideeriti nõlvalt kruusatee, mis selle varem pooleks jagas. Arenduskeskus ostis Leaderi-programmist ja vallalt saadud rahaga lumepuhuri, kunstlumekahuri ning lumetuubid, mida mäel soovijaile laenutama hakatakse. Projektile on raha kulunud veidi üle 121 000 euro, millest Leaderilt saadi ligi 90 000 ning vallalt ligi 32 000 eurot. Arenduskeskuse omafinantseeringu suurus oli 1000 eurot.
Mäepilet viis eurot, tuub nelja euro eest
Arenduskeskuse juhataja Hardi Perk nentis, et mäe jätkusuutliku tegutsemise tagamiseks on nüüdsest vaja kehtestada mäepilet. “Sel talvel hakkab päevane pilet maksma viis eurot. Eks ajapikku vaatame, kas seda hinda on tarvis tõsta või mitte. Loomulikult saavad nooremad külastajad soodustusi,” lisas ta. Lumetuubi laenamine üheks tunniks peaks esialgsete kalkulatsioonide põhjal hakkama maksma neli eurot ning see sisaldab juba ka mäepileti hinda.
Veel on plaanis rajada mäenõlva juurde parkimisplats, haldushoone ja kiosk. “Parkimisplatsi tarvis oleme kolm korda Leader-meetmest raha küsinud, kuid seni on vastus olnud eitav. Praegu on meil samuti taotlus sees ning veel ei tea, kas see rahuldatakse,” selgitas Perk.
Täna käima pandud suusaliftiga saab üles sõita siiski vaid mäesuuskadel, lumelauaga ja lumetuubil. Tavalise kelguga selle suusalifti abil mäkke tõusta ei saa. “Katsetasin oma laste kelguga tõstuki abil mäkke minekut, kuid kelgud ja nende nöörid on ikkagi nii kehvast materjalist, et suusaliftiga üles sõites lähevad need katki,” nentis arenduskeskuse juhataja.
Maksavad vaid need, kes kasutavad tõstukit
Veel lisas ta, et kuna tavaliste kelkudega sõitjad ei saa suusatõstukit kasutada, siis küsitakse mäepiletit siiski vaid nende käest, kes tõstukit kasutavad. “Eraldan kelgutajatele mäe nõlvast ühe osa, kus nad saavad segamatult sõita. Paratamatult kipuvad kelgutajad lumelaudureid ja suusatajaid segama, sest ühed sõiduvahendid on juhtivad ning teised mitte. Siiski on mägi niivõrd lai, et igaüks mahub siia oma kelgu, suuskade, laua või lumetuubiga sõitma,” lisas Perk.
Sel talvel on käigus vaid lumetuubide laenutus. Plaanis on juurde soetada ka mäesuusavarustust ja lumelaudu. “Mäesuuskadega on asi lihtsam, need on kättesaadavamad ja lumelaudadest ka kordades odavamad. Lumelaudade ostmiseks tuleb rohkem raha välja käia ning seetõttu tuleb enne vajalik summa kuidagi kokku koguda,” rääkis Hardi Perk. Hea meel on tal selle üle, et mäge aitab hooldada Jõgeva vald, kuid mäe muutmiseks täisväärtuslikuks talvemõnude nautimise kohaks läheb tarvis rohkemat toetust. “Eks me ole mõelnud ka sponsorite peale ning hea oleks, kui leiduks selliseid ettevõtteid, kes on nõus meie tegemisi toetama,” lisas Perk.
i
EILI ARULA
