Laiuse lossivaremetes saab uuel laval tantsu lüüa

Peterburi ja endist hansalinna Lübeckit ühendava rahvusvahelise turismitee Via Hanseatica arendusprojekti käigus Laiuse ordulinnuse varemetesse ehitatud lava  loob selles paigas kultuurisündmuste korraldamiseks veelgi mitmekülgsemad võimalused. Tantsijatel on siin nüüd mugavam proove teha ja esineda.

</p>

Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada. “Jõgeva vallavalitsusel tekkis  paikkonna kultuuritegijatega nõu pidades mõte  ehitada korralik tantsuplats   Laiuse ordulinnuse varemetesse, kus korraldatakse sageli  rahvarohkeid üritusi. Nii valmiski lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11 X 15 meetrit .  “Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand,” rääkis Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses.    “Idee tekkimisest teostamiseni kulusid mõned aastad.  Esimesel  korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011. aastal tuli positiivne otsus,” lisas ta. Eraldati 10 030 eurot ning vallal tuli katta omaosalus. 

Laval hea tantsida

Laiuse naisrühma Meie Mari tantsija Malle Aia sõnul on uuel tantsulaval juba proove tehtud. “Varem raskendas  lossivaremetes tantsimist vajuv ja künklik maa. Uuel ja korralikult ehitatud laval on aga väga hea tantsida ning veendusime, et kingad peavad hästi vastu.”

Koostöös Jõgeva valla ja mitmete abilistega on Meie Mari Laiuse lossihoovis korraldanud mitmeid  rahvaüritusi, näiteks teemapäevi koos käsitöölaatadega, kus tutvustati Rootsi ja Poola riigi ajalugu, räägiti Laiusel elanud mustlastest.

“Kavatseme seda traditsiooni jätkata. On tekkinud mõte korraldada tuleval suvel Laiusel suurem jaanipidu,” ütles Aia.

Tema hinnangul mahub lavale piisavalt nii nais- kui ka segarahvatantsurühmi.  

Võimaldab kokkuhoidu

“Varem pidime kultuurisündmuste ajaks Laiuse lossivaremetesse teisaldatava lava tooma. Nüüd, kui kohapeal tantsulava olemas, on võimalik ka raha kokku hoida,” ütles Jõgeva vallavalitsuse haridus-ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave. “Kui lavale ka sein lisada, siis sobiks see paremini ka kooridele ja orkestritele,” ütles ta.  

“Laiuse lossivaremetes toimunud kultuuriettevõtmised on jäänud meelde rahvarohkuse ja sisukusega. Siia tantsupõranda ehitamine oli Jõgeva vallavalitsuse poolt igati õige tegu. Loodetavasti näeb nüüd Laiusel esinemas veelgi rohkem tublisid tantsukollektiive. Ühtlasi tunneme tantsulava valmimisest rõõmu ka oma kodukandi vaatevinklist, sest ajalooliselt on Sadala piirkond kuulunud Laius- Tähkvere kihelkonda,” ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees.

Folklooriseltsi Jõgevahe Pere kunstiline juht ja Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter nimetas lava ehitamist Laiusele oluliseks lahenduseks  ennekõike paikkonna jaoks. “Paraku puudub Jõgevamaal veel kaasaegne ja nõuetekohane lava ülemaakonnaliste ja üle-eestiliste tantsusündmuste korraldamiseks,” nentis ta.

Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialisti ja mitmete projektide eestvedaja Uuno Lauli sõnul kavatsetakse aga Laiuse tähtsust Via Hanseatica turismimagistraalil veelgi suurendada.

“Oleme mõelnud korraldada siin sündmus, kuhu kogunevad kultuuritegijad, käsitöömeistrid ja teistegi alade esindajad selle ajaloolise tee mitmetest paikadest,” ütles ta. 

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus