Raino Kubjase ametisse seadmise pühaliku talituse viisid läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, Tartu praost Joel Luhamets ja Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann, kaasa teenis jumalateenistusel nii Jõgeva- kui ka Tartumaa koguduste õpetajaid. Peapiiskop Andres Põder tuletas Raino Kubjast ametisse seades meelde nelja aasta tagust aega, mil tema oli Pärnu praost ning Kubjas teenis diakonina Pärnumaa Tori kogudust.
“Mõnikord, kui kõik sinu töös ei laabunud, unistasid sa sellest, kuidas sa ükskord täieõigusliku õpetajana oma koguduse saad,” ütles Andres Põder. “Nüüd oled sa tänu visadusele ja vaevanägemisele saanudki oma koguduse, koos sellega aga ka suure ülesande sinu hoolde usaldatud vendadele ja õdedele Jumala armastust jagada.”
Visadust on Raino Kubjasel tulnud tõepoolest üles näidata, sest vaimulikuameti poole hakkas ta pürgima alles eas, mil paljud tasapisi pensioni peale mõtlema hakkavad: varem on ta nimelt pidanud muusiku ja sõjaväelase ametit. Kõigepealt õppis ta kaks aastat EELK Usuteaduse Instituudis, seejärel lõpetas pärast viieaastast kaugõppestuudiumi Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari ning lõpuks tegi läbi EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari. Õpetajaks saamise eelduseks oleva pro ministerio eksami sooritas Kubjas tänavu varasuvel ning 15. augustil ordineeriti ta Tallinna Toomkirikus õpetajaks. Nüüd siis pühitseti ta Laiuse kirikus konkreetselt Laiuse koguduse õpetajaks.
“Ega õppimised nüüdki veel lõppenud pole,” ütles Raino Kubjas. “Selleks, et saaksin noorpaarid, kes minu juurde end laulatama tulevad, ka ilmalikult registreerida, pean läbi tegema vastava kursuse siseministeeriumi juures. Ka magistrantuuri minek pole välistatud,” ütles suvel kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Raino Kubjas, kes peale kogudusetöö õpetab veel Jõgeva muusikakoolis noori klarnetiste, juhatab Kaitseliidu Jõgeva Maleva puhkpilliorkestrit ning peab Kaitseliidu Jõgeva Maleva kaplani ametit.
Laiuse kogudusega on vastne õpetaja enda sõnul väga hea kontakti saavutanud.
“Kogudus toetab igati nii minu kui ka minu koorijuhist abikaasa Kristi ettevõtmisi,” ütles Raino Kubjas. “Pikisilmi ootame, millal pastoraadihoonesse gaasiküte sisse saab: siis saame teise korruse saalis kammerkontserte korraldama hakata ning käivitada kogudusekooli täiskasvanud koguduseliikmetele. Õpetajat otsime ka laste pühapäevakoolile.”
Praegu on enamik pastoraadi ruume kütmata, sest kunagi majja paigaldatud elektriküttesüsteemide täies mahus kasutamine käiks kogudusele rahaliselt üle jõu. Ka pastoraadi ainus, talvekiriku ruumis paiknev ahi ajas senini suitsu sisse. Justkui ime läbi saadi ahi tõmbama just õpetaja ametissepühitsemise eelõhtul: üks osav meistrimees võttis korstnast välja korraliku kubu jagu hagu, mida hakid mitmekümne aasta jooksul sinna pildunud olid.
Omamoodi imesid tuli korda saata ka vastvalminud vitraa?i ülespanekul, sest esialgu kavandatud viisil polnud see, nagu selgus, tehniliselt võimalik. Neid imesid aitas korda saata ehk siis vajalikke meistrimehi ja tehnikat leida Laiuse Põllumajanduse Osaühingu tegevjuht Tiit Maripuu, keda Raino Kubjas pühapäeval kirikuliste ees südamest tänas.
Dolores Hoffmanni loodud vitraa?aken kujutab vee peal kõndivat Kristust. Sisuliselt asendab vitraa?aken altarimaali, mida Laiuse kirikus pole pärast 1941. aasta tulekahju ju olnudki. Selleks, et vitraa? ka pimedal ajal toimuvatel kontsertidel-teenistustel vaadeldav oleks, on käärkambri katusele paigaldatud pro?ektor, mis akent väljastpoolt valgustab.
Vitraa?i 32 000 kroonisest maksumusest on praeguseks kinni makstud vaid umbes pool, seepärast koguti pühapäevalgi kirikus taiese heaks taas annetusi. Kogunes kaks tuhat krooni. Kui rahakogumist tuleb veel tükil ajal jätkata, siis rõõmu saab kaunist vitraa?ist tunda juba praegu.
RIINA MÄGI
