EELK Laiuse Püha Jüri kiriku juures algasid esmaspäeval, veidi pärast koguduse nimepäeva, restaureerimistööd. Kõigepealt asusid osaühingu Rändmeister töömehed päästma avariilisi tornikesi kiriku suure torni kõrval.
Laiuse kirikuõpetaja Margit Nirgi peab tööde algust peaaegu koguduse nimepäevakingituseks. Ehkki pärast viimast põlemist viimase sõja alal taastati kirik suhteliselt ruttu, sai torn oma uhke saleda tornikiivri koos nurgatornidega alles möödunud sajandi 1970. aastatel.
Õpetaja Nirgil tuli Laiusel teenides 80ndate algupoolel jüriöise tormi ajal ühe väikese torni allakukkumine üle elada. Vahejuhtum oli seda piinlikum, et järgmisele, jüripäeva jumalateenistusele oli kutsutud jutlustama külalisõpetaja Kuusalu kogudusest.
Laiuse Püha Jüri kogudus
Seekord näitavad väsimuse märke kaks järgmist tornikest ning jüripäeva tähistas remondi ootel kirik juba piiratuna punavalge ohutuslindiga.
„Laiuse ristiusustamine leidis aset 13. sajandil ja kuigi esimesed andmed koguduse olemasolust pärinevad 1319. aastast, ei tähenda see, et saaksime seda kindlalt koguduse tekkimise ajaks pidada. Usun, et see toimus peagi pärast ristiusustamist, aga kirjalike andmete puudumisel täpseid vastuseid anda ei saa,“ rääkis Nirgi. „Laiuse praeguse kiriku ehitamist alustati arvatavasti 14. sajandil, täpsema aja saaks ehitusarheoloogiliste uuringute tulemusena. Legend nelja Jüri-nimelise mehe pealuu müüri paigutamise kohta on küll intrigeeriv, end tänaseni ei ole nimetatud müüriosast leide avastatud,“ lisas ta.
Keskaegseid kindluskirikuid ehitati tavaliselt strateegiliselt olulistesse kohtadesse ja kasutati mitmel otstarbel. „Siin jagati Jumala Sõna ja sakramente, sõdade ajal oli kirikul aga ka kaitsefunktsioon. Paistab et „pimedal“ keskajal ei olnud Laiuse kirik mitte küla kõige viimane ehitis, nagu see tänaseks on kujunenud. Laiusel oli muinasasula. Arheoloog Villu Kadakas kinnitab, et arheoloogiliste leidude valguses saab väita, et kiriku kohal oli enne ning ka pärast kiriku rajamist asula, sisuliselt küla, mis ilmselt sai alguse sügaval muinasajal. Eri sajanditel korduvalt sõja või loodusjõudude tõttu kannatada saanud kirik on alati taastatud. Üksnes õnnistuseks saab pidada sedagi, et õpetaja Jaan Järve ettevõtmisel suudeti 1941. aastal purustatud kirik taas katuse alla saada: tsiviilehitustele sõja ajal tavaliselt ehituslubasid ei antud. Tänada teda vist ei jõutudki, sest ta ise hukkus 1945 Freudenstadti pommitamisel Saksamaal,“ ütles õpetaja Nirgi.
Nii nagu keskaegsete pühakodade puhul tavaks, on ka Laiuse kirikul oma kaitsepühak: Püha Jüri, kelle eluloolisi andmeid kahjuks täpselt ei teata. Püha Jüri (Gregorios) on muu hulgas kaheteistkümne riigi, rüütlite, ratsanike, sõdurite, talupoegade, vangistatute, haiglate jne kaitsepühak.
Koguduse vaimsuse tunnus
„Kirik on iga rahva, rahvuse ja koguduse vaimsuse tunnus. Et see usuline tunnistus ja juba 13. sajandil rajatud Laiuse koguduse vaimulik ja vaimne väärtus meie maal ja maailmas püsida võiks, pühendugem püsivuses Jumala ja oma koguduse teenimisele palvetes, pühakirja järgimises Jumala ja oma ligimese teenimises. Nagu maises elus ikka, ja nagu Laiuse kirikugi loos, on üks meie teenimise osa pühakodade säilitamine. See kestab kiriku rajamisest tänaseni, mistõttu söandan paluda hea lugeja abi kiriku avariiliste katuse ja tornide restaureerimisel,“ pani õpetaja Nirgi nii oma koguduse liikmetele kui ka kõigile ajaloo- ja kultuurisõbralikele inimestele südamele.
Loomulikult paneb kiriku korrastamisele õla alla muinsuskaitseamet, aga kogudus vajab siiski abi omaosaluse tasumisel.
Jõgevamaa muinsuskaitse volinik Ville Tamm ütles küll, et Laiuse kirik on praegu võrreldes paljude teistega peaaegu rahuldavas seisukorras, aga katusega on probleeme palju. „Alustatakse viltuvajunud tornikestest ning katuse lappimisest, kus see läbi laseb.
Summa, mille ulatuses muinsuskaitseamet saab Laiuse kiriku katuse ja torni avariiremonttöid oma 2020. aasta eelarves toetada, ei ole suur – veidi üle 6000 euro,“ ütles ta. Ville Tamm on väga rahul õpetaja Nirgi tulekuga Laiusele. „Koostöö sujub hästi ja ta on väga ettevõtlik,“ lisas muinsuskaitsenõunik.
„Laiuse kogudust on õnnistatud suure kiriku ja pastoraadi ning suurepäraste inimestega. Tänu meeskonnale on olnud võimalik ka kriitilisel ajal edasi minna.
Olgu siin julgustuseks seegi, et kriisiolukorras ei ole peatatud koguduse juhatuse ega nõukogu tööd – see tähendab kohustuste täitmist. Küll on mõnede tööde korraldamine muutunud arusaadavatel põhjustel keerulisemaks.
Et meie kihelkond eelmainitud avariilised kõrgtööd ära teha saaks, palun heade lugejate abi annetuste näol, mis taastamistööde tarbeks suunatakse.
Tänan kõiki Laiuse koguduse liikmeid ja sõpru. Võimaluse korral korraldame jumalateenistustele lisaks taas näiteks mõne teaduskonverentsi või kontserdi!
ANDRA KIRNA
