Detsembris vaheldusid tänavu parajalt külmade ja sulade ilmadega perioodid. Kolmel esimesel päeval langes minimaalne õhutemperatuur ‑11…‑14 kraadini ja maksimaalne tõusis -2…-6 kraadini. Sadas lund.
Kogu kuu kõige madalam õhutemperatuur registreeriti Jõgeval kohe kuu alguses 2. detsembril -14,2 °C. See näitaja osutus Eestimaa piires tänavuse detsembri ametlikuks külmarekordiks. Kuu esimestel päevadel kattis Jõgeva ümbruse põlde ligikaudu kümnesentimeetrine lumikate. Muld oli külmunud 10…13 cm sügavuseni. Kolme sentimeetri sügavusel mullas (oraste võrsumissõlme sügavusel) püsis temperatuur -0,1…-0,4 kraadi piires.
- detsembrist ilm järsult soojenes. Sadas lörtsi ja vihma. Õhus mõõdeti sooja kolm kraadi. Järgmiseks hommikuks (5. detsembriks) oli lumi avamaastikult kadunud. Põllud muutusid pealt vesisteks ja poristeks, kuid sügavamal mullas külmunud kiht säilis. Kuni 14. detsembrini püsis temperatuurirežiim tavapärasest 2…4 kraadi võrra kõrgemana. Öösiti valdavalt külmetas ja päeval esinesid plusskraadid. Sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Õhuke lumikate tekkis ja kadus korduvalt. Teed olid libedad. Aeg-ajalt moodustus jäitekiht.
Kuu keskpaigaks muutus ilm uuesti külmaks. 17. detsembril sadas rohkesti lund ja kuni kuu lõpuni püsis ligikaudu kümnesentimeetrine lumekord maas. Külmematel öödel, 19…22. detsembril, langes õhutemperatuur -10…-12 kraadini ja päeviti mõõdeti samadel kuupäevadel -5…-8 kraadi. Jõululaupäev ja esimene püha olid mõõdukate külmakraadidega, vähese tuule ja valge maaga, sadas lund. Enamik inimesi niisugust ilma selleks ajaks just ootabki ja tänavu lootused täitusid.
Järgmine sulaperiood algas 26. detsembrist. Öösiti külmakraadid valdavalt jätkusid ja lumikate säilis. 31. detsembri hommikul oli Jõgeva ümbruses põldudel lund 8-11 cm ja muld orasepõldudel külmunud 7-10 cm sügavuseni. Temperatuuride ööpäevane kõikumine tekitas lumele kooriku ja muutis teed ohtlikult libedaks. Vana aasta viimaseks õhtuks olid kõnniteed, kõrvalisemad tänavad ja kruusateed kaetud jääkihiga.
Kokkuvõttes oli 2018. a detsember Jõgeva ilmajaama andmeil viimase 96 aasta keskmisest ühe kraadi võrra soojem. Sademeid kogunes kuu jooksul 37 mm, mis on keskmisest 10 mm võrra vähem. Kuu oli väga päikesevaene. Päikesepaiste kestuseks kogunes kuu jooksul Jõgeval ainult üks tund, millest vähem on esinenud päikest ainult 1960. aastal ja sama palju 1935. aastal.
Kokkuvõte 2018. aasta ilmastikunäitajatest
- aasta keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 6,5 °C, millest veelgi soojem on olnud aasta senise vaatlusrea (1922–2018) andmetel ainult kolmel korral – 2015., 2008. ja 2000. aastal. Kuudest jäid aasta jooksul keskmisest külmemateks ainult veebruar ja märts. Kogu senises vaatusreas osutus kõige soojemaks maikuu ja septembrikuu keskmine õhutemperatuur jäi ainult ühe kümnendikkraadi võrra madalamaks 1934. aastal registreeritud rekordist. Suvi (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 13 °C) kujunes rekordiliselt pikaks (136 päeva), ületades keskmist 44 päeva võrra. Suvi algas Jõgeval juba 10. mail ja lõppes 23. septembril. 2018. a kogunes efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure 1909 °C ja aktiivseid (üle 10 °C) temperatuure 1490 °C, mis on uued rekordid 1922. aastast algavas vaatlusreas.
Sademeid kogunes 2018. a jooksul Jõgeval 472 mm, mis on 1922.–2018. a keskmisest 189 mm võrra vähem. Keskmisest sajusemaks kujunesid aasta jooksul kolm kuud – aprill, september ja oktoober. Väga kuivaks kujunes periood 1. maist kuni 31. juulini, kui sadas kolme kuuga ainult 55 mm, mis moodustab vaatlusaastate keskmisest summast ainult 28 protsenti.
Päikest paistis 2018. aasta jooksul 1950 tundi, mis ületab keskmist 235 tunni võrra. Erakordselt päikesepaisteline oli maikuu, kui päike paistis 418 tundi, mis on uus rekord vaatlusreas.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
