Laili, milline oli algus Tabivere Noorteühingu tegevjuhina?
Alustasin juunis, kui tuulikus käis remont. Täpsemalt öeldes oli see remondi jätk, sest üht ja teist on seal paari viimase aasta jooksul juba tehtud ka. Aga selle ilusa ja huvitava hoone traagika on, et see palju aastaid tühjana ja kütmata seisis. Nüüd on seis juba selline, et pidevalt tekib probleeme juurde. Näiteks katus on uus, kuid maakivist seinad, mis küll väga dekoratiivsed välja näevad, ei pea enam vihmavett. Aga suvise remondi käigus sai siiski korda alumine korrus ja WC. Remonti on väga vaja jätkata, et ka teised korrused iga ilmaga kasutamiskõlblikud oleksid, et kogu maja oleks soe ja ka selle ümbrus kultuurne välja näeks. Vald on siia juba palju raha kulutanud ja aitab meid kindlasti veel, kuid plaanis on kirjutada ka projekt, et remondiks raha saada.
Ka sisustust oli tuulikus vist napivõitu, vaid mõned kasutamiskõlblikud lauad-toolid?
Mööblit oli meile vaja tõesti. Augustis kuulutasimegi nii teadetetahvlitel kui valla lehes, et vajame kappe-laudu-toole, mis mõnes majapidamises ehk ülearused on. Ja üllatavalt aktiivselt reageeritigi. Igasugust mööblit saime, nii vallamajast kui inimeste kodudest.
Kes Sul uude rolli sisse elada aitas?
Mulle on väga suureks abiks olnud Piret Sokmann ja Lauri Aunap. Nad on sellised loomu poolest aktiivsed inimesed, kes on alati nõus kaasa lööma ja kaasa mõtlema. Lauri elab ja töötab nüüd juba kahjuks välismaal, Piret käib kooli kõrvalt tööl.
Kuidas rahvas uuenenud noorteühingusse kokku tuli ja kas ilmusid välja ka need, kes möödunud talvel vahel omapead tuulikus istusid?
Suvel ei juhtunud ausalt öeldes veel suurt midagi, sest remont sai läbi alles augusti lõpus. Jaanipäeval üritasime küll järve ääres oma pidu teha, kuid eks rahvas oli juba laiali, info ei liikunud. Peolisi oli ikka väga vähe. Aga parki augustilõpu diskole tuldi juba päris arvukalt. Ühe tüdrukute õhtu jõudsime ka enne kooli algust korraldada, seal oli väiksemaid peolisi päris arvukalt. Kui septembris kool algas, hakati ka tuuliku vastu rohkem huvi tundma. Aga need, kes varem tuulikus omapead käisid, on meil täiesti alles ja mõnesid neist hindan ma väga. Neis poistes-tüdrukutes on hakkamist ja vastutustunnet.
Kuulutuste järgi otsustades on teil sügisest siiani üsna palju ettevõtmisi toimunud. Millised kõige paremini õnnestusid?
Septembris tegime bussiekskursiooni Tallinna, külastasime sealseid noortekeskusi ja Patarei vanglat. Osalejaid oli bussitäis. Heal meelel tehti ka tuulikus koristustöid ja korrastati annetatud mööblit. Fotokonkurss, kus teemadeks olid koduvald ja parim sõber, ei läinud kahjuks hästi. See oli mu enda viga ka ? ma ei näinud ette, et paljudel jääb töö esitamine tehniliste põhjuste taha. Diskod on muidugi need, mis kõige rohkem rahvast kohale meelitavad, peolisi on olnud viiekümne ligigi. Põhituumik, kes kõike kaasa teeb, on umbes paarikümneliikmeline ja vanuses 15-16. Üritusi on tõesti suhteliselt palju olnud: stiilipeod, meisterdamispäevad, võrgupeod. Ka lihtsalt niisama kokkusaamiseks-muusika kuulamiseks on meil tuulik aeg-ajalt ühingu liikmetele avatud. Enne jõule hakkas uut näidendit õppima laste näitering. Detsembris korraldasime koos mitme teise asutusega jõulueelse heategevusmüügi. Seda traditsiooni kavatseme jätkata. Müügiks kaunistasime küünlaid ja kruuse, olid ka mõned head fotod. Jaanuari alguses korraldasime koos rahvamaja juhataja Tiina Tegelmanniga pargis piduliku jõulukuuskede põletamise. Sinna tulid kohale põhiliselt väiksemad ja eks ta nii oli meil mõeldudki. Siinkohal kasutan juhust ja ütlen, et minu jaoks on suur vedamine, et Tiina Tegelmann meile tööle tuli. Temaga on väga tore midagi koos organiseerida ja ma loodan väga, et meie koostöö jätkub. Hea meel on mul ka selle üle, et äsjaloodud tantsutruppi, mida juhendab Galina Vido, tuli kohale viis tüdrukut ja samapalju poisse!
Millised on tulevikuplaanid?
Plaane on muidugi palju, remondi osas on ?võtmeisikuks? raha. Aga ma näeksin meelsasti, et tuuliku kõik korrused on korras ja köetavad, et alumisele korrusel on korralik kööginurk, et meie väike territoorium ümber maja on puhas, hoolitsetud ja aiaga piiratud. Siis saaks suvel õuegi mõned lauad-toolid panna, kus mõnus istuda ja muusikat kuulata. Meil on praegu olemas muusikakeskus ja lauamängud, kohe-kohe saame ka piljardi ja lähema paari kuu jooksul muugi vajaliku. Ametlikus plaanis tahame aga saada avatud noortekeskuse staatuse, mis tähendab seda, et lisaks ürituste korraldamisele peab maja olema noortele vähemalt 20 tundi nädalas avatud ka lihtsalt suhtlemiskohana. Selleks peab meil aga olemas olema kõik, millega kultuurselt aega veeta, lisaks peab kohapeal viibima noorsootöötaja, kes kõigel silma peal hoiab. Üksi ma kõike ei suuda. Samuti plaanime teha edaspidi koostööd teiste avatud noortekeskustega.
Räägi natuke endast ka ? mida oled õppinud, millised on Su isiklikud tulevikuplaanid?
Lõpetasin viis aastat tagasi Tallinna Pedagoogilise Seminari ja sain elukutseks noorsootöötaja. Pedagoogikaseminar ei andnud aga sellel ajal veel kõrgharidust. Nüüd on see juba samas õppeasutuses võimalik. Kuigi olen mitmel koolitusel osalenud, tahan ennast valitud erialal kindlasti edasi harida, nüüd küll juba kaugõppijana, sest pere ja paariaastase tütre Eleonora juurest enam päris-koolilapseks ei lähe.
Mulle meeldib töö, mida praegu teen. Tahan seda jätkata, sellel alal areneda ja usun, et Tabivere Noorteühingul läheb järjest paremini.
KAIE NÕLVAK
