Meie seast lahkus teenekas Jõgeva valla juurtega mees: füüsik, aparaadiehituse ja mahetootmise spetsialist, Jõgeva keskkooli 1950. aastal kuldmedaliga lõpetanud malemeister Valdur Tiit (16. jaanuar 1931 – 18. oktoober 2019). Kõrge eani lõi Valdur Tiit tegusalt kaasa nii teaduses kui males.
Lahkunu tuli esimese Jõgeva maletajana 1950. aastal Eesti maanoorte ehk kolhoosnike meistriks. Väidetavalt osales II kolhoosnike meistrivõistlustel 2003 malehuvilist 510-st kolhoosist. 13 maletaja finaalturniiril, mis toimus Tallinnas, kus 18-aastane Jõgevamaa Ühisjõu kolhoosi liige Valdur Tiit kogus 12-st võimalikust 11 punkti ning edestas teiseks tulnut kahe punktiga.
„Tiit näitas silmapaistvat avanguteooria tundmist ja suurepärast positsioonilist mängukäsitlust, ületades selles osas märgatavalt oma vastaseid. Tuleb huviga oodata V. Tiidu esinemist üleliidulisel kolhoosnikute tšempionaadil,” kirjutas seejärel meistrist ajakiri Kehakultuur.
Maakonnaleht Kolhoosnik lisas: „Tagasihoidliku, vaikse, seevastu aga hästi õppiva tubli seltsimehena tunnevad Jõgeva keskkooli lõpuklassi ja kogu kooli õpilased ja õpetajad Eesti NSV kolhoosnikute II maletšempionaadi võitjat Valdur Tiitu.”
Aastaid tagasi meenutas Tiit, et mängima üleliidulisele turniirile pääses ta seetõttu, kuna oli suvel Ühisjõu kolhoosis tööl käinud ja kolhoosi liikmeks vormistatud. Enne maikuus Kiievis toimunud üleliidulist finaalturniiril arvati, et kui Jõgeva abiturient esikümnesse jõuab, on ta väga hea tulemuse teinud.
Tegelikult jagas Tiit 20 maletaja seas 13,5 punktiga teist kohta. Tiit mängis pikal turniiril suurepäraselt. Ta alustas kuue järjestikuse võiduga ja ka edasi näitas kindlat mängu, olles veel enne viimast vooru turniiritabelis liidrikohal. Noore eestlase edu tekitas tõelist furoori.
Viimases voorus kaotas aga Tiit Vene NFSV esindajale Grigori Žuravljovile, kes kogus samuti 13,5 punkti. Nii tuli meistriks ukrainlane Viktor Mezenev, kes sai kokku 14 punkti.
Valdur Tiit ise rääkis nii: „Esikoha jagamisele pääsemiseks oli mul seega tingimata vaja võita. Viigist hoidumiseks valisin terava sitsiilia kaitse, mida Žuravljov käsitas väga tugevasti ja saavutas juba avangus parema mängu. Selle asemel, et püüda seisu võrdsustada, alustasin hasartset rünnakut liputiival, kuhu oli vangerdatud valge kuningas. Tõrjunud kergelt minu vähepõhjendatud rünnaku, alustas Žuravljov otserünnakut minu tsentris asuvale kuningale ja saavutaski tähtsa võidu.”
Kõigil turniirist osavõtjatel pidi kaasas olema kolhoosi tööraamat ning põllumajandusministeeriumi dokument koos pitsatiga. Kontroll kõige üle oli väga range, seda tegid KGB töötajad.
„Näiteks võistluste lõpetamine viibis mitu tundi. Nimelt hakati kahtlustama, et turniiri võitja, Teise maailmasõja läbi teinud Mezenev ei ole kolhoosnik. Siis saadeti kontrollijad kohapeale asja uurima. Nood teatasid, et kõik on õige, mees töötab tõepoolest Kirovi nimelises kolhoosis aednikuna ja autasustamine võis alata,” kirjeldas Tiit toonaseid sündmusi.
Ajakiri Kehakultuur: „Nõukogude Eesti kolhoosnikute maletšempioni, Jõgevamaa Ühisjõu kolhoosniku Valdur Tiidu silmapaistvate saavutus on eredaks näiteks kolhoosikorra jõust, mis on avanud meie töötavale talurahvale avarad võimalused nii majanduslikuks kui ka kultuuriliseks arenemiseks. Noormaletaja Valdur Tiidu saavutus on eeskujuks kõigile meie noortele maletajatele, innustades neid järjekindlale enesetäiendamisele.”
Valdur Tiit jättis aga järgmisel aastal male kõrvale (1950 oli veel Tartu meistrivõistlustel kolmas) ning pühendus õpingutele ja teadusele. Ülikooli sissesaamisel oli aga tema malelisest tuntusest veel kasugi, kui malehuvilisest õppejõud küsis:
„Kas teie olete see Tiit?”
„Jah, ma olen see Tiit,” vastas Valdur ja võeti kõrgkooli.
Uuesti tuli Valdur Tiit malevõistlustele tagasi 1970. aastal ning püsis erksa mängijana lõpuni.
TIIT LÄÄNE
