


info@vooremaa.ee I Tel: 776 2301
Möödunud reedel läks igaviku teele üks Jõgeva nimekamaid hokimehi ja 1950ndate kuldajastu resultatiivsemaid mängijaid, Ants Saks. Spordi juurde jõudis Tartus sündinud Saks 1948. aastal Valdur Rajalo jäähoki treeningrühmas. Kuid lisaks jäähokile mängis Saks tulemuslikult veel jalgpalli, malet ja lauatennist.
1950ndate alguses kujunes Jõgeval välja esimene superkolmik: Vello Mõtte – Kaljo Sepp – Ants Saks. Just see kolmik otsustas Jõgeva kasuks ära mänge ja turniire. Saks tuli Jõgeva noortemeeskonnaga neljakordseks Eesti koolinoorte meistriks. Meeskonnakaaslane ja hilisem treener Uno Veski on iseloomustanud Ants Saksa sõnadega: “Paremäär Ants Saks ei olnud uisutamises väga kiire, kuid ta oli eriti kiire mõtlemises ja erinevate mänguolukordade lahendamises. Ta töötas väljakul minimaalse veaprotsendiga, otsides alati mängusituatsiooni õiget lahendit. Lisaks ei saa märkimata jätta tema kompromissitut sportlikku režiimi.”
Asudes pärast Jõgeva keskkooli lõpetamist õppima ja elama Tartusse, sai temast algul EPA ja hiljem Tartu Dünamo üks juhtmängijaid. Viimase koosseisus tuli ta 1957. aastal ka Eesti meistriks ning kahel järgneval hooajal hõbedale.
Ants Saks lõpetas melioraatorina EPA ja suunati tööle Viljandi EPT-sse. Vastavalt toonastele reeglitele pidi ta mängima oma elukohajärgses meeskonnas. Seega mängis Saks järgmised seitse hooaega Viljandi Jõu meeskonnas, mis oli II liiga paremustabeli lõpus. Nii nulliti ära Eesti koondislase edasine areng, ta oleks võinud jätkata mängimist kas Tartu Dünamos või Jõgeva Jõus.
Siiski tuli Ants Saks 1966. aastal Viljandi meeskonnaga isegi Jõu meistriks. “Minu mängimised lõppesid Tartu aastatega. Viljandis elades jäin suurest hokist järjest enam kõrvale,” lausus Saks.
Hiljem asudes elama Tallinna, töötas ta pikka aega tööstusministeeriumi nõunikuna ja ühisfirma UNI-EST peadirektorina. Lisaks on ta olnud Eesti Judoliidu asepresident. Tema poeg Peeter täitis sel alal meistersportlase normi.
Ants Saks
TIIT LÄÄNE