Möödunud nädalal korraldati Põltsamaa ühisgümnaasiumis lahtiste uste päev, mis oli eelkõige mõeldud mujal kevadel põhikooli lõpetavatele noortele, kes soovivad oma haridusteed jätkata gümnasistina Põltsamaal.
Lisaks oma kooli üheksandate klasside õpilastele, oli kohale tulnud Jõgeva, Puurmani, Adavere, Lustivere, Viljandi maakonna Kolga-Jaani, Kirivere, Võhma ja Leie noori ning Järvamaa Imavere kooli õpilasi. Põltsamaa ühisgümnaasiumi (PÜG) direktor Aimar Arula ütles, et kohale tuli umbes 90 noort, kes soovivad uuel õppeaastal asuda õppima just Põltsamaal. Õppuritel oli võimalik sooritada ka vastav test. Need, kes seda kohe teha ei tahtnud, saavad testi teha ka 2. mail.
Laiapõhjaline ja elulähedane haridus
PÜG õppealajuhataja Tiia Mikson lausus, et kaugemalt tulnud õpilaste jaoks on olemas ka ühiselamu, kus majutus on tasuta. Miksoni sõnul pole ühiselamu hoone välisilmelt just kõige moodsama väljanägemisega, ent seest kenasti remonditud.
Õppealajuhataja juhtis noorte tähelepanu sellele, et neil on võimalus osaleda ka õpikodades ning toonitas, et PÜG-s on olemas ühed paremini sisustatud loodusainete laborid kogu riigis.
Muusikaõppimise võimalustest rääkis muusikaklassi õpetaja Reigo Tõnisson. Tema kinnitusel võib muusikaklassi lõpetanud noor seal omandatud teadmiste ja pillimänguoskusega minna edasi õppima näiteks Viljandi Kultuuriakadeemiasse, Tartusse Elleri muusikakooli jne. Tõnisson lausus, et kui muusikaklassi astub noor inimene, kes pole küll muusikakoolis õppinud, kuid kes peab hästi viisi ning kellel on hea rütmitaju, siis võetakse ta sellesse klassi kindlasti vastu. Mängima võib õppida kitarri, basskitarri, trummi, klaverit, trombooni, saksofoni, flööti.
EELK Põltsamaa kogudusega on kokkulepe, et huvilistel on seal võimalik orelimängu õppimas käia. Iga noorega tegeldakse muusikaklassis individuaalselt. Reigo Tõnisson toonitas, et ka lausa nullist muusikaõpinguid alustanu võib muusikas väga kaugele jõuda, kui ta vaid ise seda soovib.
PÜG õpilased tutvustasid eakaaslastele õppimisvõimalusi nii loodusainete suunal kui ka kõnekunstis. Loodussuuna valinud õpilastel on võimalus osaleda nii Põltsamaa Felixi, E-Piim Põltsamaa Meierei kui Valio Laeva meierei laborites toimuvates õpikodades, samuti käia väljasõitudel looduslikult põnevatesse paikadesse.
Näiteks Felixi laboris on õpilastel olnud võimalik teada saada ning omal käel järele proovida, milline erinevus on kodusel ja tööstuslikul õunamahla valmistamisel. E-Piima laboris aga õpiti piima ja juustu analüüsimist ning määrama juustu rasvasisaldust. Kõnekunst on Põltsamaal populaarseks saanud tänu vabariiklikule kõnevõistlusele “Kuldsuud Põltsamaal,” mis just selle kuu alguses taas teoks sai.
Huvilisi Võhmast Rõugeni
Katariina Veinberg Kirivere põhikoolist lausus, et tema sai infot ürituse kohta oma õpetajalt ning ka PÜG kodulehelt. Tal oli plaan lahtiste uste päeval ka gümnaasiumi õppima asumiseks vajalik test ära teha. Samuti on PÜG-s varem õppinud tema sõbrad. Katariina Veinberg lausus, et talle meeldib väga ka Põltsamaa linn. Ta kaalus samuti Viljandis edasi õppimise võimalust, kuid liisk langes Põltsamaa kasuks seetõttu, et see kool asub tema kodule lähemal. Veinberg märkis, et kui ta Põltsamaale õppima asub, siis saaks ta sinna ka iga päev kodust käia, kuid eelistab hoopis ühiselamut. “Tahan ise toime tulla ja omal käel hakkama saada,” lausus ta.
Hoopis kaugelt, Rõugest Põltsamaale tulnud Kaidi Mahlapuu lausus, et tema hakkas edasiõppimisvõimalusi uurima juba möödunud aasta suvel. Millegipärast tahab ta kaugemale õppima tulla ja nii talle Põltsamaa ühisgümnaasium silma jäigi. Ka ühiselamus elamiseks on Kaidi valmis. Rõuge koolis õppiv neiu lausus, et paljud tema klassikaaslased plaanivad Tartusse õppima minna ja tema sõnul ta ei teagi selliseid õpilasi, kes Võrumaal edasi õppida tahaksid. Temagi saaks õpinguid jätkata Võru Kreutzwaldi nimelises gümnaasiumis, kuhu tema kodust on umbes
Mihkel Tõnisson Võhma gümnaasiumist lausus, et tema sai kooli kohta infot kooli direktorilt ja talle pakkus Põltsamaa huvi. Tõnissoni sõnul tulid nad Võhmast Põltsamaale kuuekesi ja võib-olla ajendas teda kooliga tutvuma tulema ka kambavaim. “Kas ma siia edasi õppima asun, pole veel otsustanud, kuid selge on minu jaoks see, et Võhmas ma õpinguid ei jätka,” lausus noormees.
Milline on täpsem Põltsamaal gümnaasiumiharidust omandama asuvate noorte arv, selgub siis, kui suvevaheaeg alanud.
Põltsamaa ühisgümnaasium
*Praegu õpib koolis 657 õpilast
*1. – 6. klassi õpilased on Lille tänava koolimajas
*7. – 12. klassid õpivad Veski tänava koolihoones
*Mullu pääses kõrgkoolidesse edasi õppima 80 protsenti lõpetanutest
*Seitse protsenti jätkas õpinguid kutseõppeasutustes
i
TOOMAS REINPÕLD
